lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-115985/40

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-115985/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisVÕS § 14Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulVÕS § 4034 lg 13, 6, 7TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-115985/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.06.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-115985

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2022 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

8 535,74 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Irina Vassiljeva Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Vassiljev Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta X apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2022 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 658 lg 2Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94Intress võlasuhtes

1(7)

Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Harju Maakohtule 17.06.2022 esitatud hagiavalduses palus Renovum OÜ (hageja) välja mõista X-lt (kostja) põhivõlgnevuse 4993,36 eurot, intressi 2044,06 eurot, viivise 17.06.2022 seisuga 384,77 eurot, edasiulatuva viivise 0,06% tagastamata laenu summalt päevas ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ (laenuandja) ja kostja interneti vahendusel 29.03.2021 kliendilepingu nr 8804108838. Laenuandja kandis kostja pangakontole 4993,36 eurot ja saatis kostjale arve, et kostjat veelkord laenu tagasimakse tähtajast teavitada. Laen anti 85 kuuks, krediidi kogukulu oli 10 580,38 eurot, intressi määr 43,20% aastas. Kostja ei tasunud ühtegi makset ja ei asunud kohustust täitma ka peale laenuandja korduvaid meeldetuletusi. Laenuandja edastas 02.07.2021 kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja ütles 08.04.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu üles ja loovutas 12.04.2022 nõude hagejale. Nõude loovutamise kohta saatis laenuandja 12.04.2021 kostjale teate. Kostja vastuväited
2.Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja eitab nii võlgnevuse kui nõude loovutamise teadete saamist laenuandjalt. Hagis nõutud intressid ja muud kõrvalkulud on ebamõistlikult suured ja laostavad kostja majanduslikult. Kostjale lubati laenuandja poolt laenu 0% intressiga. Laenuleping on tühine tarbija õiguste rikkumise tõttu, samuti vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga tarbijate kaitsest. Kostja soovib leida laenuandjaga kompromissi võlgnevuse tasumiseks, kuid ei tunnista kõrvalnõudeid. Kostjal ilmnesid pikaajaliste mõjudega terviseprobleemid, mille tõttu ta on osaliselt töövõimetu. Terviseprobleemid takistasid kostjal töö leidmist ja seetõttu tekkisid majanduslikud raskused. Võlausaldaja ei arvestanud sellega. Kostja saab töövõimetoetust, mille arvelt laenukohustuste täitmine ei ole võimalik.

2(7)

Kostja omandas haridust koolis, kus õppis õigusalaseid aineid. Kostja on üritanud tulutult viimased 19 kuud leida tööd ja alustada ettevõtlusega, et täita kohustused võlausaldajatele. Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4993,36 eurot, intressid 2044,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 384,77 eurot ning võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hagi rahuldamise alusena viitas maakohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - kostja sai laenuandjaga sõlmitud laenulepingu nr 8804108838 alusel laenu 4993,36 eurot intressiga 43,20% aastas; - kostja jättis laenu tagastamata; - lepingu ülesütlemise seisuga 02.07.2021 oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 4 993,36 eurot; - laenuandja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 12.04.2021 kirjaga laenulepingutes avaldatud aadressile. Lepingu p 17.1.1. alusel tuleb lugeda teatis laenuandja nõude loovutamise kohta kostjale kättetoimetatuks. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on saatnud korduvaid meeldetuletusi kostja elukoha aadressil. Kostja on kõik meeldetuletused jätnud tähelepanuta. Kostjal raha puudumine või halb tervis ei vabanda enda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist laenuandja ees. Intressinõude lahendamisel viitas maakohus VÕS § 94 lg-tele 1 ja 3. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi 2044,06 eurot. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, mille kohaselt võib tulenevalt VÕS § 14 lg-st 1 sätestatust professionaalsel krediidiandjal olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Kostja väitel on laenuandja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning suurte kõrvalnõuetega laenuvõtja lõksu meelitanud. Oma väite tõendamiseks ei esitanud kostja ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi konkreetsele laenuandja tegematajätmisele. Vaidlusalune laenuleping on väikelaenuleping. Kostja enda 09.05.2022 e-kirja teel antud kinnituse kohaselt on ta maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal elanud välismaal. 28.08.2022 kohtule saadetud e-kirja kohaselt elab kostja taas Eestis. Eelduslikult olid kostjal olemas sissetulekud nii laenu võtmise ajal kui 2022. a-l, mis võimaldavad reisimist ja elukoha vahetamist. Viivise nõude rahuldamisel viitas maakohus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule. Laenulepingu p 11 alusel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 21,6% aastas ja 0,06% päevas. Viivisearvestusest nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29.04.2021, mistõttu on hagejal õigus arvestada viivist alates 29.04.2021–7.06.2022 ning puuduvad alused viivisenõude 384,77 euro vähendamiseks. Viivisemäär 2,16% aastas on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Tarbijakrediidilepingu puhul võib nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale (VÕS § 415 lg 1 koosmõjus § 113 lg-ga 1).

3(7)

Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 18.06.2022. a kuni põhinõude kohase täitmiseni (TsMS § 367). Võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude rahuldamisel viitas maakohus VÕS § 1131 lg-tele 1 ja § 1132 lg-le 1. Hageja on esitanud enda nõuet tõendavad kirjad, e-kirja ja teatised. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot hageja kasuks. TsMS 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1350 eurot ja mõistis need välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja jätnud tähelepanuta järgmised olulised kostja väited. Enne 29.03.2021 laenulepingu sõlmimist ei järginud laenuandja tarbija teavitamise kohustust ega kontrollinud kostja maksevõimekust. Laenulepingu sõlmimisel reklaamiti apellandile toodet 0% intressiga ja laenuandja ei ole saatnud kostjale ühtegi e-kirja, sõnumit ega kirja. Kohus jättis lahendamata viivise vähendamise taotluse. Kohtuotsuse p-d 19 ja 24 on vastuolulised kostja teavitamise ja nõude loovutamise osas. Maakohtu tuvastatu kohaselt on laenuandja laenulepingu üles öelnud peale seda, kui lepingust tulenevad nõuded olid loovutatud hagejale. Erinevalt maakohtu ilma tõenditele viitamiseta tuvastatust leiab kostja, et laenulepingus puudus kokkulepe intressimäära kohta ja laenuandja ei ole talle saatnud teateid. Hageja on küll esitanud kohtule kirjad, kuid ei ole esitanud tõendeid kirjade edastamise kohta kostjale. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud lepingu ülesütlemise 02.07.2021, kuigi tõenditest tulenevalt öeldi see üles 08.04.2022. Kostja on kogu menetluse jooksul väitnud, et laenuandja ei kontrollinud tema maksevõimet. Maakohus on selles osas jaganud valesti tõendamiskoormuse. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Osundatud sätte lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist krediidiandja. Maakohus jättis kohaldamata VÕS §-des 404 ja 408 sätestatu. Nimetatud normidest tulenevalt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud käsitletava normi lõigus 2 loetletud teave. Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-des 404 või 405 sätestatud andmetest. Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud kostja avaldust kohustuste võtmiseks. Laenulepingus puuduvad vähemalt järgmised andmed: krediidi liik; kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir; põhisumma, intressi ja mis tahes

4(7)

muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus; kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused; krediidi kulukuse määr aasta kohta. Laenuleping on tühine ja sellest ei tulene kostjale kohustusi. Tarbijakrediidilepingu tühisus on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, mis on kohtu kohustus ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Laenulepingu järgi ei ole tegelikult laenuandja väljamakseid teinud (sellega refinantseeriti kostja varasemad kohustused laenuandja ees, mh 16.11.2020 laenulepingust nr 2856365004 ja 19.11.2020 laenulepingust nr 2297649600). Osundatud asjaolud nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest. Seega ei pea kostja tagastama laenuandjale raha, vaid võlausaldajal (mitte hagejal) on õigus nõuda varasemalt sõlmitud laenulepingute täitmist. Kui laenuleping ei ole tühine, pole laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks, sest 08.04.2022 dateeritud ülesütlemisavaldus ei ole edastatud kostjale. Kuna laenulepingus puudub kokkulepe põhisumma, intressimäära ja muude tasude, tagasimaksete arvu ja sageduse kohta, ei olnud 08.04.2022 ülesütlemisavalduses märgitud materiaalsed eeldused laenulepingu ülesütlemiseks täidetud. Tõenditest nähtub, et lepingu ülesütlemise hoiatus on dateeritud 02.07.2021 ja ülesütlemisavaldus on dateeritud 08.04.2022, seega ebamõistliku aja möödudes lepingu rikkumisest. Seega tuleb krediidiandjal anda uuesti tarbijale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos ülesütlemise hoiatusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.26. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

5(7)

6.Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
6.1.Kostja viitas vastuväidetes oma majanduslikele raskustele ja laenuandja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele. Hageja, vastates kostja vastusele, ei ole laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest juhindumist väitnud või selgitanud, mida täpsemalt kostjale laenu andes kontrolliti. Maakohus möönis, et laenuandja pidanuks analüüsima, kas kostja oli krediidivõimeline. Samas rahuldas maakohus hagi täies ulatuses, märkides, et kostja ei esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi konkreetsele laenuandja tegematajätmisele.
6.2.Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C 679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingu sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid, st jättis täitmata selgitamiskohustuse ja ei kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust.
6.3.VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.Esmakordselt apellatsioonimenetluses on apellant toonud välja asjaolu, et laen anti varasemate kohustuste refinantseerimiseks. Maakohtul tuleb kontrollida ka seda, kas vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ei eksinud laenuandja VÕS § 113 lg-s 6 toodud keelu vastu, mille kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral, ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Viivise võimalikku arvutamist intressilt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (RKTKo 15.01.2014, nr 3-2-1-170-13, p 16; RKTKo 06.02.2013, nr 3-2-1-184-12, p 31).VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keelu rikkumist ja selle võimalikke tagajärgi on Riigikohus põhjalikumalt lahanud oma 03.06.2015 otsuse nr 3-2-1-175-14 p-des 16 ja 17.
8.Maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks 6(7)

läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal tuleb selgitada oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, on kostjal võimalik esitada maakohtule ka muud praeguses apellatsioonkaebuses esitatud väited ja vastavad tõendid (mh ringkonnakohtule esitatud konto väljavõte). Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad asjaolude tuvastamisega.

9.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja