XXi avaldus täisealisele isikule YYle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxx, määratud korras esindaja Eha Lillsaar Puudutatud isik FF (isikukood xxxxxxxxxx ) Eestkosteasutus Paide linn Paide Linnavalitsuse kaudu (registrikood 77000246)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.01.2023 määrus muutmata ja XXi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja) esitas 14.11.2022 Pärnu Maakohtule avalduse täisealisele isikule YYle (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja hakata enda ema eestkostjaks, sest ema on juba pikemalt raskelt haige. Puudutatud isik viibis Tallinnas haiglas intensiivravil, kuhu ta sattus insuldi tõttu. Sealt viidi ta edasi Keila haiglasse, kus talle tehakse kolm korda nädalas dialüüsi. Keila haiglast läheb puudutatud isik edasi hooldekodusse. Insuldi tagajärjel on tema üks kehapool halvatud, tal esineb kõnes häireid ning ta ei saa tihti toimuvast aru. Puudutatud isikul on Xxxxxxxx linnas kinnisvara, mis tuleks ära müüa, sest isik ise sinna enam elama ei lähe ning ühtlasi saaks kaetud hooldekodu arved.
2.Pärnu Maakohus võttis 28.11.2022 avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning riigi õigusabi korras esindaja.
3.Kohtule 05.12.2022 esitatud ekspertiisiaktis leiab ekspert, et puudutatud isikul on segatüüpi vaskulaarne dementsus ning haigus on kroonilise ja progresseeruva iseloomuga. Isik on kestvalt võimetu oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid. Võib teostada valimisõigust ja teha pisitehinguid. Isik ei ole võimeline oma tegudest adekvaatselt aru saama või neid juhtima, see suutmatus on kestev, sest isiku haigused (dementsus, hüpertoonia, neerupuudulikkus, kognitiivsete funktsioonide häire) on kroonilise ja progresseeruva iseloomuga. Isiku vaimne seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Suhted tütrega (avaldaja) on käesolevalt head. Isik vajab eestkostjat. Eestkostja ülesanded seoses eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisega on isiku tervislike, majanduslike ning õiguslike huvide kaitsmine. Eeldatava eestkoste aeg, mille kestel isik eestkostet vajab, on viis aastat.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tõi oma 13.12.2022 seisukohas välja, et kohtus esindatavaga Keila haigla õendusosakonnas 07.12.2022. Isik oli parasjagu ühisruumis televiisorit vaatamas ning advokaadiga kohtumiseks kõndis ta ise oma palatisse, kus toimus ka vestlus. Puudutatud isiku kõne oli selge ja arusaadav, ta oli enda isikus adekvaatne, teadis enda nime ja sünnikuupäeva. Samuti oskas öelda enda täpse elukoha aadressi. Ütles, et temaga ei ole eestkoste asjast räägitud. Kinnitas, et dr Ennet on temaga küll kohtunud, kuid millest siis juttu oli, ta ei mäleta. Ta arvas, et ta saab ise hakkama. Ütles, et saab pensioni 620 eurot kuus, sellega tulevat välja. Korteri kommunaalkulud on kuus 100 euro ringis, telefoni eest maksab 5 eurot. Ravimid maksavad palju, aga täpset arvestust ei ole ta pidanud. Palju tal toidu peale kuus läheb, ei oska ta ka otseselt välja tuua, aga ehk 300 eurot on suutnud kuus kokku hoida. Suveks on tal olnud kontol ca 5000 eurot sääste. Tütreid on tal kaks. Tütar EE elab gggggg, tal on nnnn last ning tal on endagagi raske toime tulla. Puudutatud isik kahtles, kuidas EE saaks eestkostja ülesandeid täita, sest ta ei saa kaugelt xxxxxx tullagi. Teisel tütrel AA on kergem, tal on lapsed suured ning ta elab yyyyyyy. Puudutatud isik teadis täpselt tütarde sünnikuupäevi.
Puudutatud isik arvas, et ta saaks kodus elades hakkama ning ka tervise osas tuleks ta toime. Kolostoomikotti suudab ta ise vahetada, neeru dialüüsis saaks ta Xxxxxxxx linnass Tervisekeskuses käia. Muretseb endale rulaatori, kui vaja. Vererõhurohtu võtab kodus ise, kõik ravimid on välja ostetud. Südame osas näitas rinnale (ilmselt stimulaator), et vahetati, sellega on nüüd parem. Kodus oleks abi ka sotsiaaltöötajast, kellele ta saaks mure korral helistada. Poes käimise ja söögi tegemisega saab ta hakkama, on alati saanud. Enda haigestumist ega kukkumist augustis ei mäleta, selles osas on tal mäluauk. Valimistest on ta enda sõnul varem osa võtnud, aga nüüd enam ei tahagi. Oskas öelda takistusteta peamiste erakondade nimetusi, samuti peaministri ja presidendi nime. Isik ei taha oma Xxxxxxxx linnas korterit müüa, sest tahab seal edasi elada. Esindaja ei ole veendunud, kas käesolevas asjas on olemas kõik eeldused isiku üle eestkoste seadmiseks või saab asja lahendada temale vajalike teenuste osutamise kaudu. Kui kohus peaks tuvastama isiku teovõimetuse, võiks isiku enda soovi arvestades anda talle võimaluse ilma eestkostjata hakkama saada. Kuna volitamise võimalus võib olla küsitav, siis võib kõne alla tulla pereliikmete abi (isik ise viitas peamiselt tütar AAle) ning rääkida võib ka muudest abilistest. Kui lastel on keeruline ema aidata, siis peaks kohalikul omavalitsusel olema võimalus vajalikke meetmeid kohaldada. Esindaja arvates võibki olla tõenäolisem, et abi toimuks linnavalitsuse kui eestkosteorgani kaudu, sh aidata tal regulaarselt dialüüsis käia. Sotsiaalteenuste kaudu peaks olema võimalus jälgida ja korraldada perearsti poolse ja muu vajaliku ravi järjepidevust. Sellisel viisil saab inimene elada enda kodus ja tuttavas keskkonnas niikaua, kui see on võimalik. Oluline on, et isikul ei ole täitmata varalisi kohustusi. Juhul kui kohus leiab, et eestkoste eeldused on olemas, võiks kaaluda eeskostja määramist nende tehingute tegemiseks, mis on seotud isikule ravi ja sotsiaalteenuste osutamisega. Alles tuleks jätta valimisõigus. Esindaja arvates on ennatlik avaldaja taotlus eestkostetava korteriomandi müügiks võimalike hooldekoha kulude tasumiseks. Kui avalduses on märgitud, et isiku kõne on arusaamatu ja üks pool halvatud, siis kohtumise ajal liikus ta vabalt, suhtles selgelt ja arusaadavalt. Haigusest on võimalik ka (osaline) taastumine ning isikule peaks jääma võimalus enda koju naasta. Pealegi on teada, et hooldekohtade teenustasude maksmine on seadusemuudatuse kaudu lahendatav isiku pensioni kaudu. Isik ise tahab koju elama jääda.
5.Eeskosteasutuse 16.12.2022 arvamuse kohaselt avaldas puudutatud isik suhtluse käigus soovi koju tagasi minna. Isik arvab, et ta saab kodus iseseisvalt hakkama. Tal on läbi mõeldud, et ta peab perearstilt küsima tõendi ning endale väljas liikumiseks rulaatori rentima, teadis täpselt mida selleks teha tuleb. Loetles oma naabreid ja sõbrannasid, kellega tihedamalt suhtleb. Isikuga suhelnud ametnikul ei tekkinud kordagi tunnet, et isik oleks ebaadekvaatne. Proua teab, mida ta tahab, orienteerub ideaalselt nii ajas, kohas ja enda isikuandmetes. Ta teab oma sissetulekute suurust, arvete maksmiseks on tal sõlmitud püsikorraldused, võlgu ei ole. Avaldas, et kui ta koju saab, on ta valmis vastu võtma toetavaid teenuseid sotsiaalosakonnalt – koduteenus ja sotsiaaltransport. Lubas, et kui ta saab kodus olemise ära proovida ning näeb, et ei saa hakkama, on ta nõus hooldekodusse minema. Eeskosteasutus leiab, et isikul ei pruugi olla aga täielikku arusaama enda tervislikust seisundist. Võib arvata, et haiguskriitika puudub. Keila haigla sotsiaaltöötaja leiab, et isikule võiks anda võimaluse koju tagasi minna ning teda koduste hooldusteenustega toetada. Samas toonitas ta, et näeb isiku võimet iseseisvalt hakkama saada vaid haiglatingimustes ning ei saa kindel olla, et see ka kodus samuti jätkub. Isiku tervislik seisund on haiglas viibitud ajal oluliselt paranenud. Haigla sotsiaaltöötaja on pigem seda meelt, et eestkoste ei pruugi veel vajalik olla.
Eeskosteasutusel ei olnud võimalik tütar AA kätte saada, ta oli õele öelnud, et tema selles asjas osaleda ei taha, kuid soovib, et ema oleks hooldekodus ja korter läheks müüki. Tütar EE oli esialgu vastu, kuid nõustus andma emale veel võimaluse kodus hakkamasaamist proovida, eeldusel, et kui see ei õnnestu, on sotsiaalosakond abiks ema hooldekodusse mineku korraldamisel. Kokkuvõtvalt on eestkosteasutus seisukohal, et puudub alus isikule eestkoste seadmiseks.
6.Harju Maakohus kuulas 16.01.2023 erinõude korras puudutatud isiku ära. Isik avaldas, et on juba kolm kuud Keila hooldekodus olnud. Ta toodi sinna Tallinna haiglast, kus ta oli operatsioonil seetõttu, et ta sai verevedeldajat, mis talle ei sobinud ja tal kogunes pähe vedelik, mida oli vaja opereerida. Ütles, et ei vaja eestkostet. Teab, et avalduse esitas tütar EE, kes tahab tema korteri maha müüa. Tütar ei saa oma elu korraldamisega hakkama, veel vähem tema omaga. Tütar kasvatab üksi nelja last ning on töötu. Puudutatud isiku sõnul on tema korteri võtmed ja rahakott tütar EE käes ja ta ei ole neid talle ära toonud. Ta sai korteriühistu esimehelt telefoni teel teada, et tema korteri eelmise kuu kulude eest on tasumata. Tütar EE pidi selle ära tasuma. Ilmselt on tütar tema säästud ka juba ära kulutanud. EE ei oska rahaga ümber käia. Puudutatud isik ütles, tema tervislik seisund on hea ja ta ei vaja abistamist, aga kui vajadus peaks tekkima, siis on sotsiaalosakond tema elukoha ligidal, saab sealt abi küsida. Hooldekodusse jääda ei taha, tahab koju minna. Dialüüsis käis ennegi regulaarselt ja hakkab Xxxxxxxx linnas edasi käima. Kodus kavatseb endale rulaatori osta, sest sellega on lihtsam tänaval, eriti libedal ajal, liigelda. Muidu tasakaaluprobleeme ei ole. Xxxxxxxx linnas elab üksinda paneelmaja korteris. Pensioni saab 622 eurot kuus, kui seda jaanuaris just ei tõstetud. Korteri kommunaalid on umbes 100 euro ümber, AAtoidule kulutab üle 200 euro kuus. Tütar AA pole arusaamatul põhjusel teda vaatamas käinud, helistanud ega tema vastu huvi tundnud. Kumbagi tütart ta enda eestkostjaks ei taha. Tal ei ole eestkostet vaja, aga kindlasti ei tohiks selleks saada EE. Kui tütarde vahel valida, siis AA oleks eestkostjana parem variant. Kui kohus peaks talle eestkostja määrama, siis pigem olgu see Xxxxxxxx linnas linnavalitsus. Valimas on ta käinud ja kui koju saab, siis märtsis tahab ka valima minna. Kohtuniku tähelepanekute kohaselt orienteerus isik ärakuulamise ajal õigesti ajas, kohas ning enda isikus. Vestles vabalt, mingit kõnetakistust ei olnud, kõne oli selgelt artikuleeritud, sõnavara mitmekesine. Tegi nalja ja kasutas metafoore ning kujundlikku kõnet. Vestluse ajal istus diivanil, vahetas asendit ja kohta ilma kõrvalise abita ning see ei valmistanud talle mingeid raskusi. Mingeid märke ühe kehapoole halvatuse kohta ei olnud näha. Kuulis normaalselt, vestluse ajal ei pidanud küsija häält kõvendama ega küsimusi kordama. Mõistis esitatud küsimuste sisu ning vastas neile asjakohaselt.
7.Harju Maakohus kuulas ära ka Keila hooldekodu sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja sõnul on tal kahtlus, kas isikul on välja kujunenud haiguskriitika oma dialüüsivajaduse suhtes. Keila haigla hooldekodu tõstaks märkimisväärselt isiku elukvaliteeti, sest ta saab regulaarselt süüa, ravimeid ja dialüüsi. Teistes hooldekodudes sellist kohapealset dialüüsivõimalust ei ole. Kodustes tingimustes võib vajalik dialüüsi regulaarsus ära kaduda ning see võib isiku tervisele halvasti mõjuda. Sotsiaaltöötajal oli ka kahtlus, kas isik suudaks ise kolostoomikotti vahetada. Muud põhjust, peale dialüüsivajaduse, hooldekodus olemiseks ta isikul ei näe. Eestkostevajadust muudes kui terviseküsimustes, samuti mitte. Mingit väidetavalt insuldist tingitud liikumis-, arusaamis- või kõnepuuet/raskust ta isikul kunagi täheldanud ei ole. Samuti ei ole tal hooldekodus viibimise ajal tasakaaluhäireid täheldatud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, puudutatud isiku üle eestkoste seadmata ning talle eestkostja määramata. Maakohus leidis, et eestkoste seadmise tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et isikul oleks vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või selline psüühikahäire, mille tõttu ei saaks ta kestvalt oma tegudest aru või ei suudaks neid juhtida. Vaatamata sellele, et kohtule esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et isikul on segatüüpi vaskulaarne dementsus, haigus on kroonilise ja progresseeruva iseloomuga, siis ei ole üksnes see aluseks isikule eestkoste seadmiseks. Puudutatud isik on käesoleval ajal võimeline oma tegudest aru saama ja on võimeline neid juhtima. Puudutatud isik saab ise oma igapäevaeluga hakkama, orienteerub ajas ja kohas ning enda isikus. Vestleb vabalt, kõnetakistus puudub, kõne on selgelt artikuleeritud, sõnavara mitmekesine. Mingeid märke ühe kehapoole halvatuse kohta ei ole. Kuuleb normaalselt. Puudutatud isiku huve saab kaitsta omavalitsuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste kaudu. Ärakuulamisel ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis tingiks eestkoste seadmise vajaduse. Samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi eluvaldkonda, milles isikul oleks eestkostjat vaja. Vaatama sellele, et puudutatud isiku diagnoosiks on segatüüpi vaskulaarne dementsus, ei takista see tal praegusel ajal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega seada puudutatud isikule eestkoste. Avaldaja ei ole nõus, et ema koju saadetakse, sest tema arvates ei saa ta kodus üksi hakkama. Isik peab käima kolm korda nädalas dialüüsis. Keila hoolduskeskuses hoolitsetaks puudutatud isiku eest ning seal oleks tal kõige turvalisem. Menetluse edasine käik
10.Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ta tõi välja, et suhtles 09.02.2023 telefoni teel puudutatud isikuga, kes oli enda isikus adekvaatne ning vastas küsimustele ja andis selgitusi. Vestlusest tulenes, et ta on praegu edasi Keila haiglas. Tervisega olevat hästi, teeb jalutuskäikegi. Kuna kehtivaid dokumente ei ole, siis Xxxxxxxx linnas linna sotsiaaltöötajate abiga uuendatakse parasjagu ID-kaarti ja pangakaarti, enne ei saa koju minna. Toavõti on tütre käes, kes ei ole seda talle ära toonud.
11.Eeskosteasutus palub samuti jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus koostas 26.04.2023 järelpärimise Xxxxxxxx linnas Linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialistile, paludes selgitada, milline on tema hinnangul puudutatud isiku haiguskriitika, kas puudutatud isik on pärast haiglast naasmist dialüüsiprotseduuridel osalenud ning kuidas on see korraldatud.
Xxxxxxxx linnas Linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti 03.05.2023 vastuse kohaselt on puudutatud isik täielikult orienteeritud, selge teadvusega ja haiguskriitika on tal olemas. Ta mõistab oma tervislikku olukorda ja dialüüsivajadust. Puudutatud isikule on Xxxxxxxx linnas Linnavalitsuse poolt toetava teenusena määratud koduhooldusteenus. Koduhooldustöötaja paneb talle ravimid ravimikarpidesse valmis ning manustamisega saab ta iseseisvalt hakkama. Koduhooldusteenus sai määratud ka selleks, et vajadusel saab töötaja puudutatud isikut autoga dialüüsi viia. Keila Haigla personal andis Xxxxxxxx linnas Linnavalitsusele teada, et puudutatud isiku analüüsid olid haiglast lahkudes sedavõrd korras, et aprillis dialüüse rohkem vaja ei olnud. 02.05.2023 võeti Järvamaa Haiglas temalt analüüsid ning järgmisel päeval andis arst tagasiside, et alates 05.05.2023 tuleks dialüüsidega jätkata. Seisukoha koostamise hetkel 03.05.2023 viibib puudutatud isik Järvamaa Haiglas erakorralise meditsiini osakonnas, sest ta andis sotsiaaltöötajale teada, et ei tunne end hästi. Kiirabiautosse läks isik omal jalal ja jätkuvalt selge teadvusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.Avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmiseks vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577 p 14).
16.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et isik oli kohtumisel suhteliselt adekvaatne, andis ülevaate enda sissetulekutest ja selle kasutamisest, mäletas enda ja laste sünniaegu, jutustas oma elust olulisemaid fakte. Puudutatud isikul on olemas selgitus, kuidas ta saaks käia dialüüsis. Ta kinnitas, et ostab vajalikud ravimid välja ja võtab neid, kasutavat vajadusel pereõe abi, ning on teadlik, et saab küsida sotsiaalosakonnast abi (dtl 40-44). Eeskosteasutus tõi välja, et puudutatud isikuga suheldes ei tekkinud kordagi tunnet, et ta oleks ebaadekvaatne. Puudutatud isik orienteerub nii ajas, kohas kui enda isikus. Ta teab oma sissetulekute suurust, arvete maksmiseks on tal sõlmitud püsikorraldused, võlgu ei ole. Isik on valmis vastu võtma toetavaid teenuseid sotsiaalosakonnalt, milleks on koduteenus ja sotsiaaltransport. Ainsaks murekohaks võib pidada haiguskriitika puudumist (dtl 47-48). Maakohtu poolt ära kuulatud Keila hooldushaigla sotsiaaltöötaja avaldas kahtlust puudutatud isiku haiguskriitika osas. Samas leidis, et muud põhjust hooldekodus olemiseks peale dialüüsivajaduse ei ole (dtl 55). Ekspert on maakohtule esitatud ekspertiisiaktis (dtl 31-33) välja toonud, et puudutatud isikul on dementsus, hüpertoonia, neerupuudulikkus ja kognitiivsete funktsioonide häire, mis on kroonilise
ja progresseeruva iseloomuga ning mille tõttu ei ole isik võimeline oma tegudest adekvaatselt aru saama või neid juhtima.
17.Riigi õigusabi korras määratud esindaja, eeskosteasutus ning Keila haigla sotsiaaltöötaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et puudutatud isik on adekvaatne, saab ümbritsevast aru ning saab oma asjade ajamisega ise hakkama. Küsimus on, kas puudutatud isikul on haiguskriitika ning arusaam enda ravivajadusest. Xxxxxxxx linnas Linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialist on 03.05.2023 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (dtl 114) välja toonud, et puudutatud isikule määrati peale Keila haiglast koju saabumist koduhooldusteenus, mille käigus pannakse talle ravimid karpidesse valmis ning vajadusel sõidutatakse dialüüsiprotseduurile. Xxxxxxxx linnas Linnavalitsuse arvates on isik täielikult orienteeritud ja selge teadvusega ning omab haiguskriitikat.
18.Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole täidetud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule eestkoste seadmiseks. Asjas esitatud seisukohtade ja andmete põhjal ei saa nõustuda eksperdi poolt välja toodud arvamusega, et puudutatud isiku terviseprobleemid takistavad tal oma tegudest ja ümbritsevast aru saada. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et puudutatud isik on adekvaatne ning ta saab oma tegudest ja nende tagajärgedest aru. Erinevalt määruskaebuse väidetest tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik saab kodus elades ise hakkama, ta mõistab enda ravivajadust ning tema hakkamasaamist toetab talle määratud koduhooldusteenus. Eeskoste seadmine ei vasta käesoleval juhul puudutatud isiku huvidele. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.