Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-17254
Tsiviilasi
Irina Nikolase avaldus korteriühistu XXXX üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Nikolase määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Irina Nikolas (isikukood
Vastustaja (puudutatud isik): XXXX (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Irina Nikolase kanda. 3. Mõista
Irina Nikolaselt korteriühistu XXXX kasuks välja menetluskulud 240 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
esitanud. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas mõjutab majanduskavade võrdlus juhatusel liikme tasu suurendamise otsuse tühisust.
kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest ei ole avaldaja esitanud maakohtu menetluses taotlust enda ärakuulamiseks. Avaldaja ei ole esitanud ka vastuväidet maakohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti ei ole avaldaja määruskaebuses põhjendanud, kuidas on istungi korraldamata jätmine viinud ebaõige lahendi tegemiseni, sh ei ole avaldaja nimetanud, kuidas jäid tema õigused kaitseta.
õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isiku esindaja on esitanud maakohtu menetluses küll ühe menetlusdokumendi – vastuse avaldusele, kuid esindajal kulus aega ka menetluses esitatud dokumentidega tutvumisele ja tõendite hindamisele, mistõttu ei saa esindaja ajakulu 4 tundi pidada ilmselgelt ülemääraseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.