2-22-132832/10 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

3.Välja mõista K. V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 19.04.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga 26.05.2020. a liitumislepingu nr 9497442 ja 14.02.2020. a osamaksetega vara müügilepingu nr 9173637. Nimetatud lepingute alusel osutati kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüdi kostjale seade Samsung Galaxy S10. Kostja kohustus teenuste ja seadme eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepinguid, jättes arved nõuetekohaselt tasumata. Elisa Eesti AS ütles lepingud üles ja loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 525,65 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 86,51 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 675,41 eurot, millest 525,65 eurot on põhivõlg, 40 eurot võla sissenõudmiskulu ja 109,76 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 655 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 110 eurot, kokku 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 175 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Osaühingu Julianus Inkasso jurist Alla Žulinskaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 3,8 töötundi tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades asjaolusid, hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,8 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisel saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 240 eurot. Lisaks palub hageja esindaja välja mõista TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses kindlaksmääratud menetluskulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesolevas asjas ei ole kohus koostanud maksekäsku, samuti ei ole menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu, seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt TsMS § 4842 alusel hageja menetluskulude katteks välja 20 eurot ja kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 415 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 415 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei õnnestunud senises hagimenetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi