lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-2576/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 17.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-2576/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 4034 lg 13, 6, 7VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Snel Service OÜ14997899(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2576

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

9093,12 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899, aadress Tartu mnt 25-46, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10117, Harju maakond) Hageja esindaja J. V. (e-post xxx) Kostja M. K. (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. K.ilt (K.) hageja Inkassoteenused OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 6821,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 457,07 eurot, kokku 7278,57 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks viivised alates 16.02.2023 põhinõudelt 6821,50 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 6821,50 eurot).
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses M. K.i ja 13% ulatuses Inkassoteenused OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Rahuldada Inkassoteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskuludena 713,40 eurot.
7.Välja mõista kostjalt M. K.ilt hageja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (713,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot, Inkassoteenused OÜ arveldusarvele nr xxx AS LHV Pank.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 15. veebruar 2023 M. K.i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista 9 905,37 eurot, millest põhivõlgnevus 6 821,50 eurot, intressid 846,58 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 987,29 eurot, leppetrahvi 250 eurot. Lisaks alates 16.02.2023a. viivist põhinõudelt (6821,50 eurolt) 0,1% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 10. märts 2023 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles vähendas väljamõistetavaid viiviseid 457,07 euroni, samuti palus hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised välja mõista võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt alates 16.02.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni. Ühtlasi palus hageja ka tagastada enamtasutud riigilõivu summas 70 eurot, seoses hagihinna vähenemisega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 12.01.2022 krediidiandjaga Primero Finance OÜ laenulepingu nr xxx, millega on kostja saanud laenu summas 7499 eurot. Kostja kohustus maksma ka intressi 34,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 72 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 269,67 ja 71x 248,70 eurot. Kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid ei sooritanud. Kostja on tasunud peale lepingu ülesütlemist 667,50 eurot hagejale, mis on arvestatud põhiosa katteks (dtl 3). Krediidiandja ütles 10.05.2022 lepingu üles. Nõue on loovutatud hagejale 26.07.2022.
3.Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kohtukordniku vahendusel käsipostiga 20.04.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotluse, kuhu märkis oma sissetuleku ning kohustuste suuruse. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Primero Finance OÜ kostja maksevõimelisust Pensioniregistri andmete põhjal, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt xxx eurot. Majapidamiskuludena märkis kostja xxx eurot ja kohutustena xxx eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid ning puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Krediidiinfo AS andmete järgi puudusid kostjal maksehäired.

2(6)

Kohtuotsuse põhjendused

5.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Primero Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Primero Finance OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Primero Finance OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
8.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1 võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal. 3(6)
15.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Kohtule nimetatud laenutaotlust esitatud ei ole. Primero Finance OÜ kontrollis kostja maksevõimelisust kostja poolt esitatud Pensioniregistri andmete põhjal, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek keskmiselt xxx eurot. Kostjal ülalpeetavaid ei olnud ning krediidiandja on küsinud kostja kohta teavet ka avalikest registritest.
16.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
17.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 34,68% aastas (vt dtl 8). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
18.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
19.Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu summas 7499 eurot, tagasimakseperioodiga 72 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 269,67 ja 71 x 248,70 eurot.
20.Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 667,50 eurot (dtl 3).
21.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 6821,50 eurot (arvestusega, et kostja on tagasimakseid teinud summas 667,50 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
22.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
23.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Hagitäpsustuses arvestas hageja viivisenõude ümber ning küsib kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Viivist tuleb arvutada perioodi 10.05.2022 – 15.02.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 457,07 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

4(6)

25.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 840 eurot. Seoses viivisenõude vähenemisega vähenes ka hagihind ning hageja esitas taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
26.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
27.Kuivõrd hageja on vähendanud nõuet ning seoses sellega on ka hagihind muutunud väiksemaks on põhjendatud TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv 70 eurot hagejale tagastada. Enamtasutud riigilõiv tuleb tagastada Inkassoteenused OÜ arveldusarvele nr xxx AS LHV Pank. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
29.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 770 eurot ja õigusabikulust summas 192 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
32.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
33.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
34.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (770 + 50) * 87% = 713,40 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (713,40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5(6)

36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja