2-25-103626/7 - Võlaõigus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

4.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet (sissetulek 300 eurot, igakuised kohustused 0 eurot). Coop Pank kontrollis kostja andmeid kolmandatelt osapooltelt (sh rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted). Antud juhtumil krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Hageja esitas täiendatud hagiavalduses ümberarvestuse. Lepingu sõlmimise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonide intressimäär 0%. Seega kostja ei pea tasuma hagejale intressi. Hageja ümberarvestuse seisukohtadest saab järeldada, et krediidi kõige hilisem tagasimakse tähtaeg on saabunud 25.06.2025. Hageja käsitlus, mille järgi lõpeb tähtajatu tarbijakrediidileping tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 p-st 2 kaheteistkümne võrdse tagasimakse tähtaja möödumisel on ekslik. Kohus selgitab, et viidatud normist ei tulene tähtajatu tarbijakrediidilepingu kestus, vaid krediidikulukuse määra arvutamisel aluseks võetavad kriteeriumid. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 608 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 526,66 eurot (1134,66-608). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 19,90% aastas, põhinõudelt (526,66 eurot) alates 26.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda sissenõutavalt summalt viivist, ent kohtu hinnangul tuleb viivist

7.Hageja hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 638 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja on riigilõivu tasunud 280 eurot. Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 450 eurot (280 + 20 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 243 eurot (450 x 54%). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik