lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18971/50

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18971/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
12.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 59 lg 14, 16TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 150 lg 8Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 221 lg 2Esindaja esindusõiguse tõendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18971/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.01.20212-19-18971/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.01.20212-19-18971/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-2444/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18971

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo HETA hagi X vastu rahalise kohustuse täitmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Advokaadibüroo HETA, lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Kostja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta tsiviilasja toimikusse hageja 20. aprillil 2023 esitatud käsunduslepingud.
2.Harju Maakohtu 18. oktoobri 2022 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda, aga neid ei hüvitata.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Jätta rahuldamata kostja 21. aprilli 2023 riigilõivu tagastamise taotlus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses lahendasid kohtud OÜ Advokaadibüroo HETA (hageja) rahalisi nõudeid X (kostja) vastu. Maakohus mõistis 15. jaanuari 2021 otsusega (täiendatud 7. mai 2021 otsusega) kostjalt hageja kasuks välja 1000,50 eurot ja viivise. Need otsused jäid Tallinna Ringkonnakohtu 25. veebruari 2022 otsusega sisuliselt muutmata. Menetluskulud jaotati maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega, need jäid kõik kostja kanda.
2.Hageja esitas 16. detsembril 2019, 30. jaanuaril 2020 ja 14. veebruaril 2022 menetluskulu nimekirjad, milles märkis menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud summas 2360 eurot 19 t 40 min eest tunnitasumääraga 120 eurot/t (käibemaks ei lisandu).
3.Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu ning leidis, et need on suuresti ülepaisutatud ega vasta tegelikule töömahule. Hageja põhjendatud õigusabikulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1440 eurot (12 t ulatuses). Hagejal puudub õigus nõuda kindlaksmääratavatelt menetluskuludelt viivist lähtuvalt ringkonnakohtu otsusest. Hagejale osutatud õigusabi põhjendatud tunnitasumäär on 115 eurot, nagu lepiti kokku kliendilepingus. Täiendavalt märkis kostja, et hageja kohtumenetluses olnud esindajaid tuleb käsitleda büroo töötajatest seaduslike esindajatena, sest esitatud ei ole esindusõigust tõendavaid volikirju. Hageja saab nõuda ainult sõidukulude hüvitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus määras 18. oktoobri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejale hüvitatava menetluskulu summaks 2000 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist. Maakohus põhjendas, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid on õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) igati põhjendatud ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, mistõttu advokaat ei pea esitama kohtus esindusõigust tõendava dokumendina volikirja. Arvestades hageja esindajate kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust, on ülepaisutatud hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingute, kostja hagivastusega tutvumisega ning seisukoha koostamisega seotud toimingute ning apellatsioonkaebusega tutvumise ning seisukoha koostamisega seotud toimingute ajakulu. Hageja õigusabikulu on põhjendatud kokku 15 t ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (1800 eurot), millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5.Kostja esitas 10. novembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta menetluskulud (v.a riigilõiv) hageja kanda. Sisuliselt vaidlustab kostja õigusabikulu 1800 eurot temalt väljamõistmist. Kostja jääb selle juurde, et hageja ei saa nõuda õigusabikulude hüvitamist. TsMS § 221 lg 2 järgselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, milles ei tehta advokaatidele erandeid ja mille peab esitama kohtule. Kuna volikirja ei esitatud, siis ei saa lugeda advokaadibüroo töötajaid lepingulisteks esindajateks. Tegemist on seaduslike esindajatega, kelle kuludest hüvitatakse ainult sõidukulud vastavalt TsMS § 175 lg-le 2. Kuna sõidukulud puuduvad, saab hageja nõuda ainult tasutud riigilõivu hüvitamist.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. aprillil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab kaebusega seotud menetluskulud, mida pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Tulenevalt kostja väitest, et hageja esindajad ei tõendanud lepingulist suhet hagejaga, võimaldas ringkonnakohus hagejal esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (TsMS § 176 lg 6 esimene lause). Hageja esitas 20. aprillil 2023 advokaadiga Meeli Rondel
3.detsembril 2019 ja advokaadiga Teet Lehiste 3. mail 2021 sõlmitud käsunduslepingud. Ringkonnakohtu hinnangul on need dokumentaalsed tõendid asjakohased, tuleb võtta toimikusse ja vaidluse lahendamisel aluseks (TsMS § 662 lg 3). 2 (3)
9.Vastuseks kostja väitele, et käsunduslepingud on esitatud hilinenult ja nendega ei saa arvestada, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda hagejalt välja menetluskulusid tõendavaid dokumente ja kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Seega võis hageja esitada kõnealused dokumendid alles pärast ringkonnakohtult vastava juhise saamist.
10.Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega peab kohus kindlaks tegema, kas poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et hagejale on asjas õigusabi osutatud. Ringkonnakohtule esitatud lepingute kohaselt pidi hageja talle osutatud õigusteenuse eest tasuma. Kuivõrd õigusabi osutasid advokaadid, tuleb ka eeldada, et teenuse osutamine toimub tasu eest. Hageja esitas kohtutele menetluskulude nimekirjad, mille põhjal maakohus hindas õigesti kulude põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlusotsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub, et 15 t on kohane aeg hagejale õigusabi osutamiseks käesolevas asjas. Samuti on põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot. Hageja esindajate tunnitasu määr ei pidanud olema sama, millega osutati õigusabi kostjale.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
12.Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tasunud riigilõivu. TsMS § 174 lg 2 annab maakohtule valikuõiguse, kas määrata menetluskulude suurus kindlaks asja lõpplahendis või hiljem eraldi määrusega. Mõlemal juhul tuleb seda teha menetlusosaliste esitatud menetluskulu nimekirjade alusel. Kulunimekirja esitamise kord on ette nähtud TsMS §-s 176. Sama seadus ega riigilõivuseadus (RLS) sätesta, et menetluskulude nimekirja esitamisel tuleb menetlusosalisel tasuda riigilõivu.
13.Ekslik on ka kostja arvamus, et temalt on määruskaebuse esitamisel ebaseaduslikult nõutud riigilõivu tasumist. Praegusel juhul määras maakohus menetluskulud kindlaks määrusega ja RLS § 59 lg 14 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 70 eurot. Olukord ei oleks teistsugune, kui menetluskulud oleks kindlaks määratud põhimenetluses, sest RLS § 59 lg 16 järgi tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samuti 70 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu ühel korral 29. märtsil 2023. Riigilõiv on tasutud seaduses ettenähtud ulatuses ja määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kostja kanda, mistõttu ei ole alust tasutud riigilõivu talle tagastada.
14.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Riigilõivu tagastamata jätmist ei saa eraldi vaidlustada (TsMS § 150 lg 8 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja