Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (7)

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

Kohtuotsuse põhjendav osa

• hageja tasus mootori ja mootori transpordi eest kostjale 29.10.2021 arve nr 1492 alusel kokku 650 eurot (dtl-d 38, 41, 44-45); • kostja tarnis hagejale mootori 15.11.2021 (dtl-d 38, 48); • 30.11.2021 elektronkirjas teatas hageja kostjale, et mootor ei ole sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy (dtl-d 47-48); • kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601 summas 1020 eurot järgmise kauba/teenuse eest: plokikaane poldid, kolvide rõngad, ketti kmpl, mootori tihendite kmpl, brake cleaner, montaaži pasta (dtl 56). Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas pooled sõlmisid lisaks sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw müügilepingule ka töövõtulepingu 29.10.2021 müügilepinguga müüdud sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot.

nimetatud täiendavat tähtaega muuhulgas siis, kui lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist. Hageja saatis 21.02.2022 kostjale elektronkirja, milles märkis: „Müüsite mootori garantiiga. See ei sobinud Subaru Justyle [---] Makske 650 tagasi, ma pole kaupa saanud. Lisaraha maksta ei soovi, kuna sellist tööd pole kokku lepitud [---]“ (dtl 59). Kohtu hinnangul on hageja 21.02.2022 elektronkirjaga taganenud 29.10.2021 poolte vahel sõlmitud müügilepingust, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Subaru Justy 1.0b 51 kw mootori ja mille eest hageja tasus kostjale 29.10.2021 arve nr 1492 alusel kokku 650 eurot. Taganemine seisneb selles, et hageja pole sobivat kaupa (mootorit) saanud ja hageja tahab raha tagasi. E-kirjast nähtub sõnaselgelt hageja tahe müügilepingu eelse olukorra taastamiseks, mis näitab lepingust taganemise tahet. Kohus leidis eelnevalt, et kostja on nõustunud tarnitud mootori mittevastavuses lepingutingimustele (mootor ei ole sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy). Kohus leiab, et hagejal oli õigus 29.10.2021 müügilepingust taganeda, sest lepingutingimustele mittevastavus on antud juhul nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, sest kostja müüs hagejale sõiduki mootori, mis ei sobinud sõidukile. Sellega rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kehtivalt pooltevahelisest 29.10.2021 müügilepingust taganenud.

kui müüjalt tasutud mootori müügihinna ja mootori transpordi eest 650 euro tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu põhinõudes 650 eurot.

Kostja esitas 10.04.2023 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on mistahes ulatuses põhjendatud, palub kostja, et kohus teeks nimetatud ulatuses (s.o 1020 eurot, 21.02.2022 arve nr 1601 summas) tasaarvestuse (dtl 163). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kui ostja on kohaldanud kostja kui müüja suhtes VÕS § 222 lg-st 1 tulenevat müügilepingu täitmise õiguskaitsevahendit nõudes asja parandamist. Kohus ei lugenud tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot, mille eest kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601. Kostjal puudub seega õigus hagejalt nõuda VÕS § 222 lg-st 4 tulenevalt mootori parandamisega seotud kulusid, sealhulgas töö- ja materjalikulusid. Kohus ei arvesta ega kohalda kostja tasaarvestusavaldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tasaarvestusavalduse tegemise eeldused täidetud.

osas. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite 1020 euro tasumise nõude tasaarvestamiseks. Kohus jättis tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Käesoleval juhul ei arvesta menetluskulude võrdeline jaotus poolte menetluses osalemise ulatust ning poolte vastastikuste nõuete tunnustamata jätmise ulatust. Kohtu hinnangul jäid poolte vastastikused nõuded rahuldamata sarnases ulatuses, mistõttu on põhjendatud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.