lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-11075/25

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-11075/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2534
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 4 lg 1, 5VÕS § 113ViivisMKS § 116 lg 1Maksukohustuslasele makstav intressPankrS § 99 lg 1TsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsÜS § 66Vara mõisteVÕS § 197 lg 1, 2Tasaarvestuse mõisteMKS § 105 lg 3Tasumine ja tasaarvestamineMKS § 16

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-11075/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.01.20242-22-11075/60Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.12.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-122/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 2.5.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-11075

Kohtuasi

Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni hagiavaldus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotivarasse intressi või viivisena 1 038 437,39 euro ning edasiulatuvalt põhivõlalt 1 582 019,18 eurot arvestatud intressi või viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.2.2023 määrus ja 1.3.2023 täiendav määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Marsalis Metall OÜ (pankrotis) Svetlana Pildeni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden, lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Karel Romet Pedajas

pankrotihaldur

Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja ÜI Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 17.2.2023 määrus ja 1.3.2023 täiendav määrus ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

2-22-11075

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kahju hüvitamine
PankrS § 108 lg 2
PankrS § 109
PankrS § 43
PankrS § 44 lg 1
RVastS § 17 lg 1Taotluse või kaebuse esitamine
RVastS § 24 lg 1Nõude üle otsustamine
TsMS § 1031
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
1.Marsalis Metall OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas 29.7.2022 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu, kostja) vastu Marsalis Metall OÜ pankrotivarasse intressi või viivisena 1 038 437,39 euro ning edasiulatuvalt põhivõlalt 1 582 019,18 eurot arvestatud intressi või viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt arestis Tallinna Halduskohus 16.1.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-73 võlgniku ettemaksukontol oleva raha 1 871 694,43 eurot kostja kasuks. Harju Maakohus kuulutas 22.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10466 välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga oli võlgniku ettemaksukontol raha 1 490 240,90 eurot. 13.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041375-67 määras kostja võlgnikule 1 857 698,95 euro suuruse maksusumma. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.2.2021 otsusega haldusasjas nr 3-19-1592 (hagis ekslikult märgitud 3-19-1593) maksuotsuse osaliselt. Pankrotimenetluse jooksul lisandus võlgniku ettemaksukontole täiendavaid vahendeid, mille tulemusel oleks alates 4.1.2019 võlgniku ettemaksukonto jääk pidanud olema 1 582 019,18 eurot. 1.8.2019 otsustas MTA, et ei täida võlgniku tagastusnõudeid ja täitis ettemaksukonto vahendite arvelt oma nõuded. 19.11.2019 esitas hageja kostjale nõude pankrotivarasse kuuluva vara 1 582 019,18 eurot üleandmiseks ning 29.11.2019 sama nõudega hagiavalduse (tsiviilasi 2-19-18842). Tallinna Halduskohtu menetluses on hageja kaebus MTA kohustamiseks kanda hageja näidatud arvelduskontole 1 582 019,18 eurot või alternatiivselt pankrotivarasse kahjuhüvitise 1 582 019,18 eurot väljamõistmiseks ning MTA 19.12.2019 otsuse nr 13-12/4304-21, millega MTA jättis rahuldamata hageja taotluse ettemaksukontol olnud raha võlgniku kontole kandmiseks, tühistamiseks, samuti intressi-, alternatiivselt viivisenõudes (haldusasi nr 3-20-122). Menetlus haldusasjas nr 3-20-122 oli peatatud kuni tsiviilasjas nr 2-19-18842 menetluse lõppemiseni.
1.2.Ettemaksukontol olevad rahalised vahendid kuuluvad võlgnikule. Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppes ettemaksukontole seatud arest, võlgniku varast sai pankrotivara, mille valitsemise õigus läks üle hagejale. Kostjal puudus õiguslik alus oma nõuete täitmiseks tema valduses oleva võlgniku vara arvel. Seega käsutas kostja võlgniku vara õigusvastaselt.
1.3.Hagejal on õigus nõuda intressi maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg-te 1 ja 2 alusel § 117 lg-s 1 sätestatud määras, sest kostja õigusvastase varakäsutuse aluseks olnud haldusakt on tühistatud. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev intressi- ja viivisenõue. Alternatiivse nõude aluseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 1035 lg 3 ja/või VÕS § 113.
2.Kostja esitas maakohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.1.Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul ei tulene pankrotiseadusest eripädevust maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi ehk eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Teistsuguse

2-22-11075 menetluskorra näeb ette nt pankrotiseaduse (PankrS) § 4 lg 5, mille järgi kuuluvad pankrotiasja lahendava kohtu menetlusse vaidlused avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle. Pankrotiasja lahendava maakohtu pädevus avalik-õiguslike vaidluste lahendamisel piirdubki vaid nõuete tunnustamise küsimusega. Pankrotiseadusest ei tulene, et muud avalik-õiguslikus suhtes tekkivad vaidlused, sh maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelised vaidlused tuleks lahendada tsiviilkohtumenetluses. Ka MKS ei loo siin erisusi.

2.2.Vaidlused avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle viidi alates 1.2.2021 pankrotiasja menetleva maakohtu pädevusse eelkõige põhjusel, et muutus nõuete tunnustamise kord: tunnustamise protsess muutus kohtulikuks ja kompleksseks ning hakkas toimuma hagita menetluses, mistõttu võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks oli mõistlik koondada kõik vaidlused nõuete tunnustamise üle ühte kohtusse. Praegusel juhul ei toimu vaidlust MTA nõude tunnustamise üle, vaid pankrotihaldur on esitanud nõude maksuhalduri vastu tulenevalt maksuhalduri tegevusest avalik-õiguslikus suhtes. Hageja on esitanud nõuded MKS §-s 116 sätestatud intressi saamiseks. MKS §-s 116 sätestatud intressi puhul on tegemist vahetult seadusest tuleneva maksuhalduri kohustusega. Alternatiivselt on hageja esitanud alusetust rikastumisest või kahju hüvitamise nõudest tulenevad intressi- ja viivisenõuded. RVastS § 24 lg 1 kohaselt otsustab avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva nõude üle asja või raha saanud haldusorgan haldusaktiga. MKS § 16 järgi hüvitatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt riigivastutuse seadusele. Kahju hüvitamiseks võib RVastS § 17 lg 1 kohaselt esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõudeid ja kahju hüvitamise nõudeid ning nende nõuetega seotud intressi ja viivise nõudeid pädev lahendama halduskohus.
3.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. PankrS § 4 lg 1 näeb ette erikorra pankrotiasja menetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks ning sätestab, et pädev kohus selliseid vaidlusi lahendama on maakohus. Hageja nõuab MTA-lt intressi või viivist perioodi eest, mil MTA õigusvastaselt keeldus ettemaksukontol olevaid võlgniku rahalisi vahendeid hagejale üle andmast. Hagi esitamine teenib äriühingu võlausaldajate huve, kuna hagi rahuldamisel saadav intressisumma laekuks pankrotivara hulka. Kohtu pädevuse määramisel on seetõttu asjakohane kohtu pädevust määrav erisäte, s.o PankrS § 4, mille kohaselt kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse. Riigikohus on leidnud, et puudub reegel, mille kohaselt pankrotivara moodustamisega seotud nõuded riigi vastu tuleks esitada üldist kohtualluvust eirates halduskohtule (RKÜKm 13.12.2005, nr 3-3-1-39-05, p-d 13–15). Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 17.2.2023 määrusega hagi maakohtu pädevuse puudumise tõttu TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. 1.3.2023 täiendava määrusega jättis maakohus menetluskulud võlgniku pankrotivara kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. PankrS § 4 lg-te 1 ja 5 järgi kuulub maakohtu pädevusse pankrotiasja menetlemine ning vaidlused nõuete (sh avalik-õiguslike nõuete) tunnustamise üle. Nende sätete eesmärk on avalik-õiguslikele nõuetele vastuväidete esitamise ja tunnustamise ning eraõiguslike nõuete tunnustamise ühtlustamine pankrotimenetluses selliselt, et võlgnikul oleks võimalik esitada vastuväited ühel ajal ja ühes kohas. Kostja tegevus maksuhaldurina kuulub hindamisele halduskohtus, olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel põhineb nõue kostja vastu.

2-22-11075 Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et hageja ise on esitanud halduskohtule kaebuse raha tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 17.2.2023 määruse ja 1.3.2023 täiendava määruse.
5.1.Maakohus on PankrS § 4 lg-s 1 sätestatut eirates ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Maakohus ei ole hagi läbi vaatamata jätmist sisuliselt põhjendanud ega lükanud ümber hageja seisukohti. Maakohtu pädevust asja lahendada kinnitab pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (195 SE) seletuskiri, mille kohaselt on eelistatud koondada kõik ühe pankrotimenetlusega seonduvad erinevad kohtuvaidlused ühte kohtusse. Seda loogikat järgib ka PankrS § 44 lg 1, mille kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Puudub põhjus menetleda võlgniku nõudeid kolmanda isiku vastu teistsuguse korra järgi. Teatud juhtudel võib maakohus lahendada ka avalik-õiguslikust suhtes võrsunud vaidlusi. Maakohtu pädevust asja lahendada toetab ka Riigikohtu 26.10.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-18842. Kõnealuse vaidluse keskseks küsimuseks oli see, kas hagejal on õigus nõuda MTA-lt ettemaksukontol oleva raha üleandmist. Kuigi kostja esitas korduvalt vastuväiteid asja lahendamisele maakohtus, leidsid nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus, et asi kuulub maakohtu pädevusse.
5.2.Maakohus leidis ekslikult, et tsiviilasjas nr 2-19-18842 esitas hageja tagasivõitmise hagi. Riigikohus märkis nimetatud asjas üheselt, et esitatud hagi ei ole tagasivõitmise hagi PankrS § 109 jj tähenduses. Praeguses asjas esitatud hagi on tsiviilasjas nr 2-19-18842 esitatud hagiga lahutamatult seotud. Tsiviilasjas nr 2-19-18842 nõudis hageja võlgniku ettemaksukontol olnud raha tagastamist võlgniku pankrotivarasse, sest 1.8.2019 tehtud tasaarvestus ettemaksukonto rahaga oli õigusvastane. Siinses asjas nõuab hageja intressi, alternatiivselt viivist perioodi eest alates 1.8.2019 kuni nõuetekohase tasaarvestuse toimumiseni. Riigikohus ei pidanud 1.8.2019 tehtud tasaarvestust lubatavaks, kuid leidis, et tasaarvestus toimus hiljem, mistõttu polnud ka alust ettemaksukontol olnud raha tagastamiseks võlgniku pankrotivarasse. Riigikohtu seisukoht ei välista intressi või alternatiivselt viivise nõudmist perioodi eest, kus raha oli võlgniku ettemaksukontolt õigusvastaselt ära võetud kuni nõuetekohase tasaarvestusavalduse tegemiseni. Maakohtu seisukoht toob kaasa olukorra, kus samast õigussuhtest tulenevad nõuded kuuluvad lahendamisele eri kohtutes.
5.3.Kohus järeldas ebaõigesti, et PankrS § 4 lg-te 1 ja 5 eesmärgiks on piirata maakohtu pädevust pankrotimenetluses nõuete tunnustamiseks esitatavate hagidega. Nimetatud sätted ei käsitle ainult pankrotimenetluses nõuetele vastuväidete esitamist ja nõuete tunnustamise vaidlusi, vaid kõiki pankrotimenetluses tõusetunud nõuete vaidlusi. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka.
5.4.Asjaolust, et hageja on esitanud kaebuse halduskohtule, ei ole põhjust järeldada, et praegune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja esitas kaebuse halduskohtule seetõttu, et vältida olukorda, kus maakohus keeldub asja menetlemisest pädevuse puudumise tõttu ning hageja minetab võimaluse kostjalt intressi nõuda, kuivõrd kohtu pädevuse küsimuse lõpliku lahendamise ajaks on halduskohtusse pöördumise tähtaeg möödunud.

2-22-11075

6.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Avalik-õiguslik vaidlus, mis ei ole vaidlus avalik-õigusliku nõude tunnustamise üle PankrS § 4 lg 5 mõttes, ei ole pankrotiasi. Maksukohustuslasele intressi maksmise kord on sätestatud MKS §-s 116. Kui maksuhaldur jätab täitmata kohustuse intressisumma ise välja arvutada, siis on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lg-st 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intressi arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtule. MKS § 16 järgi hüvitatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt riigivastutuse seadusele. Kahju hüvitamiseks võib RVastS § 17 lg 1 kohaselt esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Pankrotiseadus ei näe nende nõuete esitamiseks ette teistsugust menetluskorda.
6.2.Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja eesmärgiks oli kõikide pankrotivõlgnikuga seotud vaidluste koondamine pankrotiasja lahendavasse kohtusse. Seletuskirjast järeldub, et maakohtusse sooviti koondada vaidlused pankrotivõlgniku vastu esitatud varaliste nõuete tunnustamise üle. See tuleneb ka PankrS §-st 43: kui võlgnik on esitanud nõude teise isiku vastu, saab kohtumenetlus toimuda väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotivõlgnik saab esitada nõude väljaspool pankrotimenetlust toimuvas kohtumenetluses ka pärast pankroti väljakuulutamist (vt RKHKm 7.3.2007, 3-3-1-88-06, p 14).
6.3.Kostja esitas pankrotihaldurile 7.11.2018 tasaarvestusavalduse ning tegi 28.11.2018 ja 19.12.2019 otsused, millega keeldus tagastusnõuete täitmisest. Seega tasaarvestas kostja oma nõuded õiguspäraselt, järgides PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Riigikohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-18842 tehtud otsuse aluseks oleva asjaoluna, et PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes oli olemas hiljemalt võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal, s.o 22.10.2018. Samuti osundas Riigikohus sellele, et kostja ei rikastunud tasaarvestuse tulemusel ega tekitanud hagejale kahju. VÕS § 197 lg 2 alusel lõppevad poolte nõuded tasaarvestuse tulemusel kattuvas osas tagasiulatuvalt tasaarvestusolukorra tekkimise seisuga. Kuna tasaarvestatud nõuded lõppesid hiljemalt 22.10.2018, siis puudub hagejal alus nõuda viivise või intressi arvestamist alates 1.8.2019. Samuti ei esine ühtki MKS § 116 lg 1 ega lg 2 kohaldamise eeldust. Pankrotivõlgnikule võlgnetava nõude täitmise nõudmisega on pankrotihaldur praegusel juhul läinud vastuollu PankrS § 99 mõtte ja eesmärgiga. Samuti on nimetatud sättega vastuolus intressi ja viivise nõudmine. Seetõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 17.2.2023 määrus ja 1.3.2023 täiendav määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et asi kuulub halduskohtu pädevusse.

2-22-11075

10.Hageja nõuab kostjalt perioodi 1.8.2019–29.7.2022 eest 1 582 019,18 euro suuruselt summalt arvestatud intressi (alternatiivselt viivist) 1 038 437,39 eurot ning edasiulatuvalt arvestatud intressi või viivist. Intressi/viivise maksmise kohustus on kostjal hagiavalduse kohaselt tekkinud ettemaksukontol olevate vahendite õigusvastase käsutamisega pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Hageja on seega esitanud nõude summade väljamõistmiseks pankrotivarasse. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS § 108 lg 2). Pankrotivara hulka kuuluvad ka pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu (vt RKTKo 26.10.2022, 2-19-18842, p 15.1). PankrS § 4 lg 1 järgi kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse ning sama paragrahvi lõike 5 järgi kuuluvad pankrotiasja menetleva maakohtu pädevusse ka vaidlused nõuete, sealhulgas avalik-õiguslike nõuete tunnustamise üle pankrotimenetluses. PankrS § 4 lg-st 5 ega eelnõu 195 SE seletuskirjast ei tulene, et avalikõigusliku isiku vastu esitatud hagide, mis puudutavad pankrotivara, kuid mis ei ole nõuete tunnustamise hagid, menetlemine ei saaks kuuluda maakohtu pädevusse. TsMS § 1031 kohaselt esitatakse pankrotimenetluse või pankrotivaraga seotud hagi ka kohtualluvuse järgi pankroti väljakuulutanud kohtusse.
11.Kostja viidatud PankrS § 43 puudutab enne pankroti väljakuulutamist võlgniku algatatud kohtumenetlusi. Kuivõrd siinses asjas on hagi esitatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ei ole see säte praegusel juhul asjakohane. Samuti ei järeldu Riigikohtu halduskolleegiumi 7.3.2007 määrusest asjas nr 3-3-1-88-06, et hageja esitatud intressi/viivise nõudeid oleks pädev menetlema halduskohus. Riigikohus märkis haldusasjas nr 3-3-1-88-06 tehtud määruses (p 14), et PankrS § 43 lg-st 1 tulenev põhimõte laieneb ka kohtumenetlusele haldusasjas ning võlgnik võib algatada halduskohtumenetluse ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui sisuliselt pole tegemist vastuväitega võlausaldaja nõudele pankrotimenetluses. Seda seisukohta ei ole põhjust laiendada pankrotivara puudutavatele vaidlustele.
12.Ringkonnakohus märgib, et ka tsiviilasjas nr 2-19-18842 vaidles kostja (MTA) vastu asja lahendamisele maakohtus. Selles asjas nõudis hageja kostjalt summat, mille kostja oli ettemaksukonto vahendite väidetavalt õigusvastase käsutamisega alusetult saanud. Pooled vaidlesid selle üle, kas maksuhalduril (kostjal) oli võimalik ettemaksukontol olevat raha enda nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidlus kuulub maakohtu pädevusse, märkides, et pankrotiseadus ei tee erisusi lähtuvalt isikust, kelle vastu nõue esitatakse, sh puudub reegel, mille kohaselt pankrotivara moodustamisega seotud nõuded riigi vastu tuleks esitada üldist kohtualluvust eirates halduskohtule (TalRKo 20.12.2012, nr 2-19-18842, p 19). Riigikohus leidis samas asjas 26.10.2022 tehtud otsuses, et maksuhalduri tasaarvestuse lubatavust tuleb hinnata PankrS § 99 kui erinormi alusel ning MKS § 105 lg 3 ei kohaldu (p 14), st vaidlus kuulub maakohtu pädevusse. Seega ka praeguse vaidluse puhul, mis puudutab võlgniku ettemaksukonto vahendite käsutamisest tulenevat intressi või viivise nõuet, tuleb tunnustada maakohtu pädevust. Maakohus on seejuures ebaõigesti leidnud, et asjas nr 2-19-18842 menetleti tagasivõitmise hagi (vt Riigikohtu otsuse p 18).
13.Asjaolust, et hageja on esitanud halduskohtule kostja vastu kaebuse seoses ettemaksukontol olnud vahendite käsutamisega (haldusasi nr 3-20-122), ei saa teha järeldust, et praeguse asja lahendamine ei ole maakohtu pädevuses.
14.Maakohus ei jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, mistõttu ei hinda ringkonnakohus praeguse määruskaebuse menetlemisel, kas hagi võiks jätta läbi vaatamata nimetatud sätte järgi. Kostja väiteid hagi vähese perspektiivi kohta tuleb analüüsida maakohtul.

2-22-11075

15.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 II lause ja § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
16.TsMS § 696 lg 1 I lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määrused, siis ei ole ringkonnakohtu määrus TsMS § 427 alusel edasikaevatav, sest hagi läbivaatamise vaidlustamise võimalust määruskaebe korras ei näe TsMS ette.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium