lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-117746/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-117746/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 1, 6, 8, 9KompromissVÕS § 113ViivisTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 486 lg 4Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseksTsMS § 487Hagimenetluse alustamineTsMS § 64 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-117746 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O Si vastu võla nõudes 599,67 eurot

Tsiviilasi Hagihind Menetlustoiming

kompromissi lõpetamine

kinnitamine

ja

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus 11919806); lepinguline esindaja C K

tsiviilasjas

menetluse

Capital

(registrikood

Kostja: O S (isikukood xxx) Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja O Si vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1 O S tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele xxx (Swedbank), viitenumbriga xxx, 18.09.2024 ostulimiidilepingust nr xxx-2 tuleneva põhivõla 499,37 eurot, viivised 60,30 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kokku 684,67 eurot järgmise maksegraafiku järgi: 15.12.2025 50 eurot 15.01.2026 50 eurot 15.02.2026 50 eurot 15.03.2026 50 eurot 15.04.2026 50 eurot 15.05.2026 50 eurot 15.06.2026 50 eurot 15.07.2026 50 eurot 15.08.2026 50 eurot 15.09.2026 50 eurot 15.10.2026 50 eurot 15.11.2026 50 eurot 15.12.2026 50 eurot

15.01.2027 34,67 eurot 1.2 Poolte kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3 Kui O S jätab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tähtaja muutmine
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-117746. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD ja KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 15.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult O S võla 499,37 eurot, viivise 0,065% päevas perioodi 10.01.2025-14.07.2025 eest 59,65 eurot, sissenõudekulude 40 eurot ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 65 eurot. Kohus koostas 16.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 11.10.2025. 21.10.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pärnu Maakohtu 21.10.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 alusel annab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemise üle esimese astme pädevale kohtule ja lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
3.Kohtule 21.10.2025 esitatud kompromissilepingu kompromissisumma 684,67 eurot sisaldab põhivõlga 499,37 eurot, viiviseid 60,30 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
4.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja kompromissilepingu kohaselt, hageja nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 18.09.2024 sõlmitud ostulimiidi leping nr xxx-2 (xxx) ja 01.02.2025 arve/leping xxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kohus palus hagejal selgitada, millal oli arve järgi arve tasumise tähtaeg, arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses esitatust on võimalik aru saada nii, et arve esitati 01.02.2025, kuid viivist on hageja arvestanud alates 10.01.2025. Hageja vastas, et kostjale esitati kaks arvet: 01.01.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli 10.01.2025, arve summa oli 463,37 eurot ning 01.02.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli 10.02.2025, arve summa oli 36 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina ka kõnealused arved (dtl 22 ja 23). Kohus märgib, et arvetel oli toodud ka viivis ja võlateatise tasu, kuid eeltoodud summad neid ei sisaldanud. Seega oli ostulimiiti kahel kuul kasutatud kokku 499,37 eurot.
5.Viivisearvestuse kohta selgitas hageja, et arvestas maksekäsu kiirmenetluses viiviseid alates 10.01.2025 kuni 16.07.2025 kokku 60,30 eurot (59,65 + 0,65).

Kohus märgib, et kui arve tasumise tähtaeg oli 10.01.2025, sai viivist hakata arvestama järgmisest päevast, st alates 11.01.2025. Viivis perioodi 11.01.2025-16.07.2025 eest põhivõlalt 463,37 eurolt 0,065% päevas on 56,32 eurot. Viivist teise arve eest (arve summalt 36 eurot) sai hakata arvestama alates 11.02.2025. Viivis teiselt arvelt perioodi 11.02.2025-16.07.2025 eest 0,065% päevas oleks 3,65 eurot. Kokku saanuks viiviseid seega arvestada 59,97 eurot. Kuivõrd hageja viivisearvestus on vaid marginaalselt, 33 sendi võrra suurem ning viivist ei ole arvestatud vahepealse aja eest, ei kahjusta kompromiss kostja õigusi alusetu nõude kinnitamise kaudu.

6.Hageja selgitas, et kompromissis, mille pooled sõlmisid 15.10.2025, on viivised kostjale arvestatud samas ulatuses nagu makseettepanekus, mis on koostatud 16.07.2025, seega ei ole kompromissis viivist arvestatud kolme kuu eest.
7.Kohus selgitas võla sissenõudmiskulude osas, et VÕS § 113 2 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seni kohtule esitatud Partner Kuukaart lepingutes ei ole olnud lepingulist kokkulepet võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas. Kui käesoleva nõude aluseks olevas lepingus selline kokkulepe sisaldub (sh konkreetsed määrad), palus kohus hagejal selle kohta esitada tõend (lepingutingimused). Hageja eeltoodule vastavat lepingulist kokkulepet esile ei toonud. Kohus selgitas, kui eeltoodud lepingulist kokkulepet ei olnud, tuleb hagejal selgitada, milliste toimingutega seoses need kulud tekkisid ja miks sellises ulatuses ning et kompromissi kinnitamiseks ei pea kulusid tõendama. Hageja vastas, et hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena toimetanud tasulisi meeldetuletuskirju hagejale teadaolevale kostja e-posti aadressile xxx e-kirjad 16.04.2025, 23.04.2025 telefoninumbrile +xxx sms-id 17.04.2025, 25.04.2025, 21.05.2025, 22.05.2025, 03.06.2025, 19.06.2025, 20.06.2025, lisaks on helistatud 21.05.2025, 02.06.2025 ning menetluse käigus tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kostja on hageja esindajaga kirjavahetuses olnud ja nimetatud toimingud tasulised, milliseid kulutusi on hageja kandnud. PlusPlus Baltic OÜ hinnakirja kohaselt on sissenõudmisteenused tasulised ja hinnaga esimene kiri 25 € ja järgnevad 5 € ning muud toimingud on samuti tasulised 5 € tk.
8.Kohus ei saa kompromissi kinnitada selle algsel kujul, sest esimese osamakse tasumise tähtaeg on möödunud ning kompromissi kohaselt oleks hagejal seega õigus pöörata koheselt nõue sundtäitmisele. Sellest tulenevalt küsis kohus hagejalt, kas kompromissi võib kinnitada selliselt, et osamaksete tasumise tähtajad nihkuvad ühe kuu võrra edasi. Hageja palus kompromissi selliselt kinnitada.
9.Eeltoodud täiendavaid selgitusi ja tõendeid arvestades kinnitab kohus kompromissi selliselt, et kostja peab võla igakuiste osamaksetena tasuma ajavahemikus 15.12.2025-15.01.2027.
10.Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4.
11.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

12.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja