lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-5403/21

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-5403/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PsAS § 11 lg 1, 3PsAS § 13 lg 2TsMS § 172 lg 3Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 534 lg 5Esialgse õiguskaitse rakendamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla90006399(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number

2-23-5403

Tsiviilasi

sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. ja 12. aprilli 2023. a määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399) Puudutud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10. ja 12. aprilli 2023. a määrused tsiviilasjas nr 2-23-5403 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 25.08.20262-26-14912/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.08.20262-26-15315/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-26-5570/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-12090/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-15069/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-12088/32

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.10. aprillil 2023 esitas sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik 9. aprillil 2023 kell 8.30 tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Taotluse kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja teistele. Samuti ei ole puudutatud isik võimeline oma ravivajadust ise hindama. Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia (F20.09)). Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse mõttekäigu ja haiguskriitika puudumise tõttu olla ohtlik nii iseendale (jätnud ennast korduvalt abitusse olukorda) kui ümbritsevatele (varem on esinenud agressioonihoogusid ning paranoiliste luulumõtete ajendil võib käituda ettearvamatult). Enne puudutatud isiku hospitaliseerimist viibis ta ebaadekvaatses seisundis Vene Föderatsiooni Saatkonna juures, kus ta pani lehti värava alla. Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isiku mõttekäik sisutühi ning ta avaldas paranoilisi luulumõtteid. Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Haiglas ravil viibides varjab puudutatud isik endal esinevat haigussümptomaatikat ja paranoilisi luulumõtteid. Vihjamisi avaldab paranoilisi luulumõtteid, näiteks kahtlustab haiglasse sattumises kokkumängu. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine neljapäevase haiglaravi vältel. Puudutatud isik viibib ravil teist korda. Esimest korda viibis puudutatud isik haiglaravil perioodil 4. august 2022 kuni 13. september 2022. Haiglaraviga puudutatud isiku seisund paranes, talle määrati antipsühhootiline toeturavi ja lubati ambulatoorsele jälgimisele. Puudutatud isik ostis talle määratud ravimit välja vaid kaks pakki, millest ei jätkuks püsivaks manustamiseks. Samuti ei ilmunud puudutatud isik korduvatele arsti vastuvõttudele.
2.Harju Maakohus rakendas 10. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 9. aprillist 2023 kell 8.30 kuni 13. aprillini 2023 kell 8.30. Maakohus andis loa kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal (PsAS § 13 lg 2). Kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1). Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire. Avaldusest ja sellele lisatud psühhiaatrite arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isik võib raskest psüühikahäirest tingituna ja ravita jäämisel olla ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ennekõike endale. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 10. aprillil 2023 ning küsis temale riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamust esialgse õiguskaitse pikendamise kohta. Samuti kuulas maakohus ära raviarsti arvamuse. Avaldatust järeldas maakohus, et puudutatud isiku käitumine oli juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisnes kohtu hinnangul selles, et isik võis asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist 2 (5)

ohustavasse olukorda (käitub luulumõtetest lähtuvalt ebaadekvaatselt ning oli jätnud ennast abitusse olukorda). Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ning asjaolu, et tal puudus haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei olnud muul viisil võimalik, oli alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit. Ka puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, kuna puudutatud isik ei olnud oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas.

3.sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku raviarst teavitas 12. aprillil 2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja ta vajab jätkuvalt haiglaravi.
4.Harju Maakohus pikendas 12. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o alates 9. aprillist 2023 kell 8.30 kuni 15. maini 2023 kell 8.30 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. Maakohus märkis, et puudutatud isiku raviarsti arvamusest nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund paranenud. Puututatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oli ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Maakohus märkis täiendavalt, et arvestades teadmisi puudutatud isiku haiguse kohta, tema senist haiguskulgu ja hetkeseisundit, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine nelja ööpäeva vältel realistlik. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes. Puudutatud isiku käitumine võib muutuda ettearvamatult, tema käitumine on luulumõtetest juhitud, mis võib kujutada ohtu talle endale. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd puudutatud isiku seisund ei ole pärast 10. aprilli 2023. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, esinevad eeldused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Seejuures võib esialgset õiguskaitse tähtaega pikendada pärast isiku enda ärakuulamist kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause).

MÄÄRUSKAEBUS

5.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub tühistada nii
10.aprilli 2023. a kui ka 12. aprilli 2023. a maakohtu määrused. Puudutatud isik on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ning ta ei ole ohtlik endale ega teistele, mistõttu ei ole täidetud PsAS §-s 11 ettenähtud eeldused tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isik sai talle määratud diagnoosist teada alles kohtumäärusest. Pärast eelmist haiglas viibimist määrati puudutatud isikule ravimid, mida ta ka tarvitas, kuid need ei muutnud tema enesetundes midagi. Seetõttu on alust arvata, et talle pandud diagnoos on ekslik. Arvestades, et puudutatud isiku asukoht ei olnud tema õele teada 12 tunni jooksul, oli tema otsimine politsei kaasabil üle reageerimine. Puudutatud isiku ja tema õe vahelistes suhetes on pingeid varalistes küsimustes. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tema 3. osakonna raviarst professionaalselt pädev. Puudutatud isiku ärakuulamisel esitas kohtunik talle liiga vähe küsimusi, et teha selline oluline otsustus.
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 3 (5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks.
9.Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 10. aprilli 2023. a määrusega ning pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 12. aprilli 2023. a määrusega kuni 40 päevani. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). 10. aprilli 2023. a psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäirena paranoidne skisofreenia (F20.09). Puudutatud isik võib ravita jäämisel oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse mõttekäigu ja haiguskriitika puudumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui teistele (dtl 11). Veendumus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, millest tulenevalt ta ei suuda hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust, on tekkinud maakohtul ka isiku ärakuulamisel (dtl 18). Puudutatud isiku raviarsti avaldatust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast kolme päevast haiglas viibimist (dtl 37). Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades teadmisi puudutatud isiku haiguse kohta ning puudutatud isiku senist haiguskulgu, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine nelja ööpäeva vältel realistlik.
11.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei võta iseseisvalt ravimeid ning on ettearvamatu käitumisega, ohustab ta haiglaravita ennekõike enda elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14.1). Psühhiaatrite 10. aprilli 2023. a arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik jätnud end korduvalt abitusse olukorda (dtl 11), mis kinnitab samuti, et puudutatud isik ohustab haiglaravita enda elu ja turvalisust. Samuti saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt Riigikohtu
19.veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Viidatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul korduvalt esinenud agressiivsushoogusid enda lähedaste suhtes. Ka haiglaravil viibides on puudutatud isik olnud pinges ning hoiakult paranoiline ja vaenulik (dtl-d 10 ja 11). Seejuures on maakohus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel arvestanud puudutatud isiku raviarsti hinnangut, mille kohaselt puudub puudutatud isikul koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel ta on raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele (dtl 37).
12.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ka määruskaebusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik enda ravivajadust. Riigikohus on varasemalt leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1155-13, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket psüühikahäiret ning ei mõista enda ravivajadust, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut ravi kohaldades. Eeltoodut toetab ka psühhiaatrite 10. aprilli 2023. a arvamus, millest nähtuvalt on varasemalt puudutatud isiku seisund haiglaravil viibides paranenud, kuid pärast haiglaravi lõppemist ei ole puudutatud 4 (5)

isik jätkanud iseseisva antipsühhootilise toeturaviga ega ilmunud ettenähtud arsti vastuvõttudele (dtl 10).

13.Kolleegium leiab, et kuivõrd puudutatud isiku raviarsti hinnangust nähtuvalt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast 10. aprilli 2023. a määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud haiglaravi (dtl 37), siis leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esinevad eeldused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei ole ohtlik iseendale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades.
14.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
15.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-26-14339/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.07.20262-26-11234/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium