lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13986/35

Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-13986/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 349 lg 1Hüpoteegi üleminek omanikuleTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13986

Tsiviilasi

AL ja KL hagi TP, UK, MM, VV ja MO vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TP apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1 AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2 KL (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja 1 TP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aet Bergmann ja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja 2 UK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 3 MM (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 4 VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 5 MO (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Harju Maakohtu 15.08.2022 otsuse resolutsioon jätta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi põhjendusi. Muus osas on otsus jõustunud.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta TP kanda.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 207 lg 1Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 446 lg 2Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
TsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
TsMS § 647 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Määrata AL ja KL apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 480 eurot.
4.Mõista TP-lt välja solidaarselt AL ja KL kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 480 eurot.
5.Kohustada TP tasuma hagejatele viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 480 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu otsus

1.Hagejad esitasid 24.09.2020 Harju Maakohtule hagi TP, UK, MM, VV ja MO vastu ühishüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Pooled olid sõlminud 2006. a hüpoteegi seadmise lepingu, millega tagati kõik kostjate nõuded hagejate vastu. Lepiti mh kokku, et kui hagejad on kohustused täitnud, peavad kostjad esitama seitsme päeva jooksul tahteavalduse hüpoteegi kustutamiseks. Hagejad on kohustused täitnud. Kostjad tahteavaldusi esitanud ei ole. Hagejad paluvad asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldused neile kuuluva ühishüpoteegi ülekandmiseks hagejatele. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda.
2.23.12.2020 loobusid hagejad nõudest M. Oblika vastu, sest kostja loovutas 01.12.2020 enda osa hüpoteegist hagejatele.
3.Kostja TP vaidles 12.11.2020 vastuses hagile vastu. Täitmata on Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 2-12-11415 ehitise auditi osas ja tasumata on tsiviilasjas nr 2-17-515 kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulud.

22.01.2021 teatas sama kostja, et sai tsiviilasjas nr 2-17-515 väljamõistetud menetluskulude tasumisest teada alles hagejate 23.12.2020 menetlusdokumendist, sest hagejad olid tasunud kulud solidaarvõlausaldajale. Kostja võttis hagi õigeks ning palus hagejatelt välja mõista tema menetluskulud.

4.Kostja VV nõustus 28.01.2021 TP seisukohaga ja võttis hagi õigeks, menetluskulud palus jätta hagejate kanda. Kostja UK võttis 27.01.2021 hagi õigeks, menetluskulud palus jätta hagejate kanda. Kostja MM võttis 29.01.2021 hagi õigeks, menetluskulud palus jätta hagejate kanda.
5.MO osas lõpetas maakohus menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 alusel, teiste kostjate suhtes rahuldas hagi õigevõtu alusel (TsMS § 440 lõige 1). Hagejate menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate TP, UK, MM ja VV kanda. Kohus määras kindlaks hagejate kulude rahalise suuruse ja mõistis hüvitise kostjatelt välja.
6.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejate menetluskulude nõue õigusabikulu eest koos käibemaksuga 1332,82 eurot ning riigilõivu eest 300 eurot on vajalik ning põhjendatud. Õigusteenuse ajakulu 13 tundi 53 minutit on tsiviilasja mahukust ja keerukust arvestades põhjendatud, tasu 80 eurot tunnis (lisandub käibemaks) on õigusteenuse turul kehtivaid hindu arvestades väga mõistliku suurusega.
7.Kohus ei pea võimalikuks kohaldada TsMS § 168 lõiget 4, sest kostjad ei soovinud vaidlust lahendada kohtuväliselt ja nende käitumine tingis hagiavalduse esitamise. Kostjatelt tuleb mõista solidaarselt hagejate kasuks välja 1632,82 eurot.
8.TP menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
9.Kostja TP esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti hagejate kulud solidaarselt kostjate TP, UK, MM ja VV kanda. Kostja palub määrata kindlaks TP kulude suuruseks maakohtus 858 eurot ja mõista see hagejatelt kostja kasuks välja koos viivisega. Samuti apellatsioonimenetluse kulud 304 eurot koos viivisega.
10.Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud ega määranud kindlaks TP kulude suuruse.
11.Hagejad peaksid kandma oma kulud ise, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Hagejate nõude rahuldamine eeldas, et nad on täitnud tsiviilasjas nr 2-12-11415 jõustunud kohtuotsuse. Kostja vastas hagile, et hagejate ja TP (jt korteriomanike) vahel peetud kohtueelsest kirjavahetusest ilmneb üheselt, et hüpoteekide kustutamise üheks tingimuseks on, et hagejad on täitnud 25.02.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-11415 ja kohtukulude kohta tsiviilasjas nr 2-17-515 jõustunud kohtumääruse. Vastuse koostamise ajaks 12.11.2020 ei olnud kummastki tsiviilasjast tulenenud kohustused täidetud. Vaatamata sellele olid hagejad juba 24.09.2020 pöördunud kohtusse. Hagejad teatasid kohtu kaudu TP-le 23.12.2020, et tsiviilasjas 2-17-515 on

menetluskulude hüvitis tasutud 01.12.2020. Pärast info saamist võttis kostja hagi õigeks.

12.Kulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS § 168 lõikest 6. Viide TsMS § 168 lõikele 4 on asjakohatu.
13.Ka mõistis maakohus kulud ebaõigesti välja kostjatelt solidaarselt. Kostjad ei olnud solidaarvõlgnikeks. Hagejad taotlesid igalt kostjalt tahteavaldust. Hagejate nõue vastab TsMS § 446 lõike 2 esimesele lausele. TsMS § 165 lõikest 1 tulenevalt vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Küll aga vastutavad hagejad TP ees solidaarselt, sest pöördusid kohtusse TsMS § 207 lõike 1 alusel enda ühise õiguse realiseerimiseks.
14.Arvestades, et sama lahendiga lõpetas kohus menetluse MO suhtes, oleks solidaarõigussuhte puhul pidanud kohus arvestama maha ühe solidaarvõlgniku kohustuse. Sarnane olukord on ka ositi väljamaksmisel, sest hagejate nimekirjas ei ole eraldi välja toodud kulutusi MO osas osutatud õigusabi kohta. Hagist loobumisega loobuti ka menetluskulude hüvitamise nõudest selle kostja suhtes. Vastustajate seisukoht
15.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
17.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on üks kostjatest kaevanud edasi maakohtu otsuse osas, milles kohus jaotas hagejate menetluskulud solidaarselt nelja kostja vahel, määras kindlaks hagejate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis selle kostjatelt solidaarselt välja, jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda ja jättis kaebaja kulud rahaliselt kindlaks määramata. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi nelja kostja vastu õigeksvõtul põhineva otsusega, lõpetas ühe kostja osas menetluse ja jättis hagejate menetluskulud kostjate UK, MM ja VV kanda solidaarselt ning mõistis hagejate kulud nimetatud kolmelt kostjalt välja.
18.Esmalt analüüsib kolleegium, kas maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama kaebaja suhtes TsMS § 168 lõiget 6 nagu leitakse kaebuses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Nimetatud sätte kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. Praeguse tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid hagejad 24.09.2020 hagi kokku viie kostja vastu, paludes kohustada neid andma tahteavaldused kostjate kasuks 10.02.2006 lepinguga seatud ühishüpoteegikande muutmiseks hagejatele

kuuluva korteriomandi kohta kinnistusraamatus selliselt, et ühishüpoteek kantakse üle hagejate nimele. Hagejad olid seisukohal, et on ühishüpoteegiga tagatud kohustused täitnud. Viidatud lepingudokumendist nähtuvalt oli hagejatele kuuluvale korteriomandile seatud ühishüpoteek kokku seitsme korteriomaniku kasuks samast lepingust, samuti nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks. 12.11.2020 esitas TP vastuse ja vaidles hagile vastu, mh leides, et ühishüpoteegiga olid tagatud ka tsiviilasjas nr 2-17-515 tekkinud menetluskulud, mille osas aga puudub seni jõustunud kohtulahend. Lisaks leidis ta, et isegi kui oleksid täidetud tagatud nõuded, ei ole nõue ühishüpoteegi enda nimele kandmiseks põhjendatud, kuna selliselt 10.02.2006 lepingus kokku ei lepitud. 23.12.2020 selgitasid hagejad, et tasusid menetluskulud 01.12.2020, kuigi tasumise kohustus ei olnud vaidlusaluse hüpoteegiga tagatud, ja et omanikuhüpoteegi seadmise nõudeõigus tuleneb asjaõigusseadusest (AÕS § 349 lõige 1). 22.01.2021 teatas TP, et kuigi menetluskulud on tasutud, ei ole võimalik tõsikindlalt ümber lükata ega kinnitada, et täidetud oleks tsiviilasjas nr 2-12-11415 jõustunud otsus auditi esitamise kohustuse osas. Sellele vaatamata võtab ta hagi õigeks. Kostjad VV, UK ja MM nõustusid TP seisukohtadega. Eeltoodud tsiviilasja menetlust iseloomustavate faktiliste asjaolude alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel nelja kostja suhtes õiguspäraselt TsMS § 162 lõiget 1. Praeguses asjas on selgelt näha, et kostjad (teiste hulgas kaebaja) ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid esitasid sellele vastuväiteid ja alles menetluse kestel võtsid hagi õigeks. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti kostjate kanda ega pidanud määrama kindlaks kaebaja kui ühe kostja menetluskulude rahalist suurust.

19.Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas maakohus määras õigesti, et kostjad vastutavad hagejate menetluskulude eest solidaarselt. Maakohus ei ole selles osas otsust põhjendanud, rikkudes seega TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtulahendi põhjendamise kohustust. Samas saab ringkonnakohus ise rikkumise kõrvaldada, täiendades otsuse põhjendusi järgmiselt. Vaidlustatud lahendist saab järeldada, et kohtunik kohaldas kas TsMS § 165 lõiget 3 (kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest samuti solidaarselt) või sama sätte lõiget 1, mille esimese lause kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis solidaarselt menetluskulud kostjate kanda õiguspäraselt, kuid otsustust tuleb täiendada viitega TsMS § 165 lõike 1 esimesele lausele. Nimetatud säte jätab kohtule kaalutlusõiguse jaotada ka kaaskostjate puhul, kes ei ole solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 tähenduses, menetluskulud mitte võrdsetes osades, vaid kas ebavõrdsetes osades või solidaarselt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn, 2017, lk 785-786). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-50-06 (punktis 25) selgitanud viitega määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 (punkt 11), et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Ka lahendis nr 3-2-1-31-10 (punktis 34) leidis Riigikohus, et nõude eripära arvestades saab otsustada menetluskulude solidaarse kandmise. Praeguses asjas on selgelt näha, et kostjad kaitsesid ennast ühiselt hagejate vastu (sisulisi vastuseid esitas vaid kaebaja ja teised nõustusid temaga). Lisaks tulenes hagejate nõue ühishüpoteegi seadmisest sama lepingu alusel kostjate kasuks võrdsetes mõttelistes osades. Kostjate näol on tegemist samas elamus asuvate korteriomandite omanikega, kes vaidlesid seotud kohtuvaidlustes (tsiviilasjad nr 2-12-11415, 2-17-515) ühiselt hagejate kui samasse elamusse korteriomandi ehitanud omanikega selle üle, kas hagejad täitsid 10.02.2006 sõlmitud kokkulepet tekkiva korteriomandi ehitamise kohta (hagejad võtsid kohustuse ehitada valmis uus korteriomand, mille kostjad kaasomanikena võõrandasid hagejatele; lisaks kohustusid hagejad tegema elamule kokkulepitud renoveerimistöid). Ka mõlemas viidatud tsiviilasjas osalesid praeguse menetluse kostjad ühiselt selliselt, et jõustunud kohtulahenditega on nende kasuks mõistetud välja nii kahjuhüvitis kui menetluskulud solidaarselt. Seega ka nõude (selle aluseks olevate asjaolude) eripärast tulenevalt on põhjendatud praeguses asjas määrata kostjad vastutama hagejate menetluskulude eest solidaarselt.

20.Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt väljamõistetud kulude hüvitise suurust selliselt, et leiab, et maakohus oleks pidanud väljamõistetud hüvisest arvestama maha selle solidaarvõlgniku kohustuse, kelle vastu hagimenetlus lõpetati nõudest loobumise tõttu. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Iseenesest on õige, et praegusel juhul ei määranud maakohus hagejate kulude eest vastutavaks kostjat MOt, kelle vastu menetlus lõpetati, sest maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse punktis 1 ei ole teda nimetatud (nimetatud on konkreetselt teised neli kostjat, kelle kanda hagejate kulud solidaarselt jäävad). Hagejad maakohtu lahendit ei vaidlustanud, mistõttu ei ole asjakohane nende 14.11.2022 menetlusdokumendi põhjenduste punktis 2.31 väljendatud arusaam, et kostja, kelle suhtes hagist loobuti, peab kulud kandma vastavalt TsMS § 168 lõikele 5. Üldjuhul see nii on, kuid praeguses asjas maakohus sellist otsustust ei teinud. Samas ei anna nimetatu alust vähendada teistelt kostjatelt väljamõistetavaid kulusid, sest konkreetselt (ja ainult) MO-ga seonduvaid kulusid hagejate menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Samad kulud ja samas suuruses oleksid hagejad kandnud ka juhul, kui MO vastu ei oleks hagi esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
22.Kuna maakohus määras rahaliselt kindlaks hagejatele hüvitamisele kuuluva menetluskulude hüvitise, teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 3). Kohtu antud tähtaja jooksul esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

koosnevad hagejate kulud apellatsiooniastmes tasust vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku viie tunni töö eest 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot. Hagejad ei ole käibemaksukohuslased. Täiendavalt esitasid hagejad nimekirja 19.04.2023, lisades varasematele kulude 18. ja 19.04.2023 34 minutit esindaja tööd seonduvalt vastaspoole 17.04.2023 menetlusdokumendiga tutvumisega ja sellele seisukoha koostamisega. Kostja vaidleb nimekirja täiendusele vastu ja palub muude kulude osas kohtul nende vajalikkust ja põhjendatust hinnata.

23.Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejate taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kolleegium on seisukohal, et 17.04.2023 esitatud nimekirjast nähtuvad kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning kostjal tuleb need hüvitada. Nimekirjast nähtuvad toimingud ja neile kulutatud aja saab lugeda põhjendatuks ja vajalikuks hagejate õiguste kaitsmisel konkreetses tsiviilasjas konkreetse apellatsioonimenetluse mahtu ja sisu arvestades. Kostja vaidlustas küll ainult menetluskulude jaotust, kuid seda mitmel alusel. Seega tuleb tal hüvitada hagejatele solidaarselt 480 eurot (koos käibemaksuga).
24.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 19.04.2023 täiendavat kulude nimekirja ei ole põhjendatud arvesse võtta. 11.04.2023 korraldava määrusega andis kohus pooltele TsMS § 647 lõike 1 ning § 176 lõigete 2 ja 8 alusel tähtajad asja kirjalikus menetluses lahendamisel kohaste avalduste või seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole kulude kohta seisukohtade esitamiseks. Määruses selgitas kohus mh, et kui menetlusosalised esitavad uusi avaldusi või seisukohti, edastab ringkonnakohus need vastaspoolele teadmiseks, kuid nende kohta ei ole vaja esitada seisukohta, v.a juhul kui ringkonnakohus selleks võimaluse annab. Praeguses asjas ringkonnakohus viidatud võimalust ei pidanud vajalikuks anda. Seega olid toimingud ja kulutatud aeg 18. ja 19.04.2023 kaebuse lahendamise seisukohalt ebavajalik ega olnud mõistlik. Seega ei olnud tegemist ka TsMS § 64 lõike 1 mõttes mõjuva põhjusega, mille alusel saaks kohus enda määratud tähtaega pikendada.
25.Hagejad on esitanud TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja