Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg
25. aprill 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19849
Tsiviilasi
AB "Lietuvos draudimas" avaldus Blank Konsultatsioonid OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB "Lietuvos draudimas" määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB "Lietuvos draudimas" (registrikood 110051834), AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I: Blank Konsultatsioonid OÜ (registrikood 11316120), lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Puudutatud isik II: Jõgeva vald Jõgeva linn Suur tn 58 korteriühistu (registrikood 80449205), seaduslik esindaja valitseja BRP Haldus OÜ (registrikood 10906871), lepinguline esindaja Merike Valgmäe
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023 määrus muutmata.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Puudutatud isikul I on olemas ka vastutuskindlustus, kellel ta on palunud kahju hüvitada, kuid kes on vastanud, et puudutatud isik I selle kahju eest ei vastuta. Avaldaja väited, et puudutatud isik I on rikkunud oma kohustusi, on tõendamata. Puudutatud isikul I puudus igasugune mõistlik võimalus ära hoida kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi purunemist – selle eest vastutavad riskivastutuse korras kõik kaasomanikud. Asja arutamise jätkamisel tuleb menetlusse kaasata korteriühistu, kuna avaldajale tekkinud kahju eest vastutavad kõik kaasomanikud solidaarselt ning sel juhul esindab neid menetluses korteriühistu. Puudutatud isik I on seisukohal, et täitmata on kõik kahjunõude eeldused. Puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud ja ei saa ka selle eest vastutada. Avaldaja on jätnud täiesti tõendamata kahju tekkimise põhjusliku seose ja kahju ulatuse. Avaldaja ei ole ise teinud midagi selleks, et kahju põhjust ja põhjuslikku seost välja uurida. Arvestades, et puudutatud isik II on kahju põhjustamist ja endal lasuvat vastutust sõnaselgelt tunnistanud, ei vastuta puudutatud isik I avaldaja ees ka juhul, kui võlasuhte osalist kokkulangemist ei esine. Juhul kui puudutatud isik I ja puudutatud isik II oleksid solidaarvõlgnikud, kohustab KrtS 34 lg 3 avaldajat esitama nõude korteriühistu vastu ning avaldajal tulnuks esitada oma nõue KrtS § 34 lg-te 2 ja 3 kohaselt.
puudumist või reageerimisi või reageerimise puudumist, mille vajadus ei ole mõistlikule täisealisele isikule äratuntav või mille vajadus ei ole arusaadav. Seetõttu ei ole alust etteheitel, et puudutatud isik I on oma kohustust rikkunud ja VÕS § 115 lg 1 eeldus ei ole täidetud. Kuna puudub VÕS § 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, ei saa rääkida puudutatud isiku I vastutusest tekkinud kahju eest. Kohtumenetluse käigus olid pooled üksmeelel selles, et kütteradiaator koos selle juurde kuuluvaga on kaasomandi ese. Kaasomandi esemeks olev keskküttesüsteem on korteriühistu vastutusalas. Käesolevas asjas on tõendatud, et korteriomanike kaasomandi osa eseme (küttesüsteemi, millest lähtus tekkinud veekahju) seisukord oli mitterahuldav. Sellistel asjaoludel on küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest vastutav korteriühistu ja nõue tuleks esitada KrtS § 34 lg 1, lg 2 korras korteriühistule. Avaldaja on kindlustusandjana välja maksnud korteri nr 10 remondi maksumuse. Sellises olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse ulatuses, tuleb VÕS § 132 lg 3 alusel mõistlike kulude kindlaksmääramiseks kahju hüvitist vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende tööde maksumus, mida ei olnud seal ennegi tehtud. Maakohus tegi kindlaks, et puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud ja ta ei vastuta tekkinud kahju eest. Seetõttu ei ole alust asuda kindlaks tegema põhjusliku seose olemasolu või puudumist puudutatud isiku I tegevuse (rikkumise) ja tekkinud kahju vahel. Lekkivast automaatõhutajast 9. augustil 2021 tulenev suur vee läbijooks korterist nr 13 pidanuks koheselt ilmnema. Vee läbijooksust teatati alles 5. septembril 2021. Asjas esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust, et esineb põhjuslik seos korteris nr 10 tekkinud veekahju ja korteris nr 13 toimunud radiaatori automaatõhutaja lekkimise vahel. Asjas on tõendatud, et puudutatud isiku II valitseja on sõlminud kindlustuslepingu kindlustusandjaga AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga, seega on avaldaja ka puudutatud isiku II valitseja kindlustusandja. Kindlustusobjektiks on ka Suur tn 58 asuv elamu ning kindlustuskaitse hõlmab ka veeavariid. Võlasuhe lõppemise osas VÕS § 206 alusel seoses kokkulangemisega, asus maakohus seisukohale, et tegemist ei ole võlasuhte lõppemisega kokkulangemise tõttu, kuna eksisteerib VÕS § 206 lg 1 teises lauses nimetatud õigustatud huvi.
kogus (lekke aeg * ajaühikus lekkiva vee hulk) ning lekke põhjus – miks õhueraldaja üldse lekkima hakkas. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud, et ta ei ole oma kohustust rikkunud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.