Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja on palunud endale esindajat tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks. Esmalt märgib kohus, et tegemist on täiesti eraldiseisvate õigusabi liikidega. Esindamine õigusdokumendi koostamiseks on esindamine ühe konkreetse õigusdokumendi koostamiseks, esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus puudutab siseriiklikku kohtumenetlust ning esindamine Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus tähendab menetlust konkreetse EL liikmesriigi kohtus. Taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja riigi õigusabi korras esindajat seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Selle jaoks on taotluses eraldi rida, mille juurde ei ole avaldaja märget teinud. Arvestades avaldaja tegelikku tahet lahendab kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Muude liikide osas tuleb taotlus jätta rahuldamata. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 5-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi andmiseks hindab kohus muuhulgas ka isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda (RÕS § 7 lg 1 p 4) ning võimalusi tasuda kulud taotlejale kuuluva ja raskusteta müüdava vara arvel (§ 7 lg 1 p 3). RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Avaldaja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja täielikult puuduva töövõimega ning tema sissetulekuteks on töövõimetoetus 520,91 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus. Avaldaja selgitas, et toetused tulevad sularahas kojukandega. Kuni 4 korral aastas maksab Eesti Kultuurkapital avaldajale loomingulist sihtotstarbelist stipendiumi kuni 200

eurot. Kuna stipendium on sihtotstarbeline, siis võib avaldaja seda kasutada ainult maalimistegevuseks. Kui avaldaja kasutab seda muudeks kuludeks, siis on Eesti Kultuurkapitalil õigus nõuda stipendiumi tagasimaksmist. Avaldaja on OÜ Sajandi Lugu ja MTÜ Teehead juhatuse liige ning talle juhatuse liikme tasu ei maksta. Muud sissetulekud ja registreeritud vara avaldajal puuduvad. Avaldaja kuludeks on avaldaja märkinud eluasemekulud kuni 260 eurot, kulutused toidule 600 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, tervishoiukulud 300 eurot, sidekulud kuni 70 eurot, laenumaksed 1500 eurot (Saksa kodanikule 15 000 eurot), abistajatele 200-400 eurot. Kostja esitas väljavõtte oma SEB Panga kontost perioodil 01.07.2022-28.01.2023 ning tõendid selle kohta, et talle on määratud puuduv töövõime ja raske puue perioodil 05.03.201904.03.2024. Seega kohaldub avaldaja suhtes töövõimetoetuse suurim päevamäär, mis alates 01.04.2023 on 18,60 eurot päevas, see teeb keskmiselt 558 eurot kuus. Sotsiaaltoetus on 53,70 eurot. Avaldaja töövõimetoetusest tehakse kinnipidamisi kohtutäiturite poolt. Kohus on varasematest menetlustest (nt 2-23-823, 2-21-16266, 2-21-2786, 2-20-6850, 2-208020, 2-20-10799, 2-20-12556, 2-21-2786, 2-21-5493) kursis avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluses esitatud andmetega. Nimetatud andmed on olulises ulatuses jäänud samaks, v.a iga aasta tõusev toetuste suurus, mida avaldaja kõikides taotlustes ei korrigeerinud. Endiselt on avaldaja lisanud teatisesse põhjendamatuid kuluartikleid (nt laenumaksed), mida kohus taotluse lahendamisel arvestada ei saa ning endiselt on avaldaja igakuised kulud ülepaisutatud ja ebausutavad. Samuti on avaldaja puhul tegemist isikuga, kes vastava taotluse alusel saab vallast toetusi ja teenuseid, mis katavad sihtotstarbeliselt tema kulusid. Kohus kontrollis käesoleva taotluse lahendamisel uuesti üle vararegistrid ning seis on endiselt sama, mis paari viimase aasta jooksul, kui kohus on lahendanud samasisulisi taotlusi- hagejal puudub registreeritud vara, äriühingud pole aktiivselt tegutsevad. Kohus tegi päringud ka viiele suuremale pangale. Saadud vastuste kohaselt kasutab avaldaja aktiivselt SEB Pangas olevat pangakontot, kuigi tal on kontosid ka mujal (nt Swedbank, Luminor, LHV). Teistel kontodel pole tehinguid küsitud perioodil (alates 01.12.2022) toimunud. SEB kontolt perioodil 01.12.2022-13.04.2023 nähtuvad andmed, mida avaldaja on taotluses ja teatises märkinud, mh et toetused ei laeku pangakontole ning avaldaja on teinud sissemakseid, mis tõendab toetuste sularahas saamist, samuti laekumist Eesti Kultuurkapitalilt. Seega on avaldaja majanduslik seisund jätkuvalt sama, mis ülalmärgitud tsiviilasjades taotluste lahendamiste ajal. Kohus on 17.03.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-2786 (samuti tsiviilasjades 2-20-10799 - 28.08.2020.a määrus ja 2-20-12556 - 25.09.2020.a ja 22.02.2021.a määrused) põhjalikult selgitanud ja hinnanud hageja majanduslikku seisundit, sh tema kulusid, ning kuna avaldaja majanduslik seisund ei ole muutunud, ei hakka kohus neid põhjendusi käesolevas määruses üle kordama. Hinnates käesolevalt avaldaja sissetulekut, vara ja kulutusi, tuleb asuda seisukohale, et avaldaja ei ole võimeline õigusabi kulusid ise kandma. Arvestades taotluses esitatud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei ole käesolevalt oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus temale riigi õigusabi andmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et avaldajale tuleb anda õigusabi riigi kulul ning määrata talle esindaja esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saab RÕS § 37 lg 1 kohaselt anda kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult.

Lähtudes RÕS § 18 lg-st 1 nimetab Eesti Advokatuur avaldajat esindava advokaadi. Kohus märgib, et esindajal tuleb esmalt hinnata esitatava kaebuse sisulist perspektiivikust, s.o kas võimalik kaebus oleks sisulises ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 mõttes vastuvõetav ja kui see oleks vastuvõetav, siis koostama avaldaja soovitud õigusdokumendi. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes asja sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast, tuleb avaldajale vastavalt RÕS § 8 p-le 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (RÕS § 29). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.