Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

27.02.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud 27.02.2023 määruses. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 15.03.2023. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista välja viivise määras 0,1% päevas ning viitab nii kokkuleppe p-le 4 ja VÕS § 113 lg 1 III lausele kui kokkuleppe p-le 6 ja lepingujärgsele viivisemäärale. VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingust tuleneks kostjale kohustus tasuda intressi ning et lepingus oleks kokku lepitud intressimäär; hagiavalduse p 3.2 kohaselt puudus kostjal kohustus tasuda intressi. Seega ei ole hageja viide VÕS § 113 lg 1 III lausele asjakohane. Hageja viidatud kokkuleppe p 4 I lause näeb ette, et kui ostja ei täida kokkuleppest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt, on ta kohustatud faktoorile maksma viivist kokkuleppes ettenähtud korras. Kokkuleppe p 6 I lause järgi on osamaksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määr kokkuleppes fikseeritud määr. Kokkuleppes on fikseeritud viivisemäär 0,1% päevas. Hagi aluseks olev leping on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal (2022. a I poolaastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Seega ületab lepingus sätestatud viivisemäär (0,1% päevas ehk 36,5% aastas (0,1% päevas * 365 päeva)) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas (8% aastas * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 5 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on viivisenõue põhjendatud 04.10.2022 seisuga 10,05 euro ulatuses (0,75 eurot 95,49 eurolt 07.04.–12.05.2022 eest; 0,13 eurot 95,49 eurolt 07.–12.05.2022 eest; 9,17 eurot 286,46 eurolt 13.05.–04.10.2022 eest) ja edasi tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas käesoleval ajal alates 01.01.2023). Hagi tuleb jätta rahuldamata 04.10.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 35,50 euro osas (45,55 - 10.05), samuti pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

ole esitanud selleks vajalikke kinnitusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei tule hagejale käibemaksu hüvitada. Ajakulu peab kohus põhjendatuks 1,5 t ulatuses. Asi ei olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas, tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks ning õiguslikud põhjendused suures osas trafaretsed. Samuti tuli hagejal nõue ja selle arvestus välja selgitada juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 180 eurot (1,5 t * 120 eurot/t, käibemaksuta). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 234,60 eurot (69% 340 eurost (140 + 20 + 180)). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.