lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-8911/45

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-8911/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 641 lg 1, 2, 3, 4Töö vastavus lepingutingimusteleTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 635 lg 1, 3Töövõtulepingu mõisteVÕS § 77 lg 1Kohustuse täitmise kvaliteetKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-8911/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.01.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu80150357(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2023, Tallinn Tsiviilasja number

2-20-8911

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu vastu 4300 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu (registrikood 80150357), lepinguline esindaja Erika Scholler Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu 10. märtsil 2023 esitatud tõend (Aleksei Yi 9. märtsi 2023. a seletus).
2.Jätta Harju Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 220-8911 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsÜS § 132 lg 2Teise isiku eest vastutamine
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 642 lg 1Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 18. juunil 2020 (täpsustatud 13. augustil 2020) Harju Maakohtule avalduse, milles palus Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistult (puudutatud isik, korteriühistu) välja mõista kahjuhüvitise 4300 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda.

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt võtsid korteriomanikud Tallinn, E. Vilde tee 112 korteriühistu korteriomanike 11. aprilli 2019. a üldkoosolekul vastu otsuse, mille järgi peavad korteriomanikud taatlema veearvesteid iga viie aasta tagant. Otsuse järgi võis iga korteriomanik ise taatlemist tellida või paluda selleks korteriühistult abi. Avaldaja esitas 6. juunil 2019 korteriühistule palve taadelda tema korteriomandis asuvaid veearvesteid. Korteriühistu ja osaühing PREM TEST sõlmisid 21. augustil 2019 lepingu, mille alusel pidi äriühing vanad veearvestid demonteerima, need taatlema või vahetama ja taadeldud veearvestid tagasi paigaldama. osaühing PREM TEST teostas avaldaja korteriomandis töid 23. augustil 2019. Avaldaja korteriomandis toimus 18. septembril 2019 veeavarii, mille tulemusena said kahjustada avaldaja korteriomand ja selle all asuvad korteriomandid. Avarii põhjustas veearvestite paigaldamise käigus alguses lahti ja seejärel kinni keeratud lõdviku purunemine. Avaldaja on seisukohal, et töid teostanud osaühing PREM TEST on tööde teostamisel rikkunud hoolsuskohustust ja läinud vastuollu asjatundlikkuse põhimõttega. Olenemata sellest, kas katkiläinud toru paigaldati tagasi samamoodi kui enne, oleks tööde teostaja pidanud juhtima tähelepanu paigalduse ebakorrektsusele ja avariiohtlikkusele. Osaühing PREM TEST seda aga ei teinud. Avaldaja hüvitas veeavarii tulemusel kahjustada saanud kõrvalkorteri remondikulu 4300 eurot. Avaldaja leidis, et korteriühistu tellitud veearvestite monteerimise tööd olid ebakvaliteetsed ja põhjustasid talle kahju 4300 eurot.

2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu juhatus ei ole võtnud kohustust korraldada veearvestite vahetust või taatlemist. Juhatus on esitanud litsentseeritud firmade nimekirja, kelle poole saab korteriomanik ise pöörduda. Korteriühistu tellis veearvestite taatlemise/vahetamise teenuse osaühingult PREM TEST. Tööde teostaja koostas 23. augustil 2019 akti, millest nähtub, et avaldaja korteriomandis asunud sooja vee arvesti töötas korrektselt ja külma vee arvesti ei töötanud, mistõttu oli paigaldatud uus külma vee arvesti. Korteriühistu leidis, et osaühing PREM TEST teostas töö nõuetekohaselt. Tööde teostaja ei pidanud kontrollima veearvestite ühenduskohti. Tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldaja esindajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid. Torud, tihendid ning voolikud pärast kuulkraani ja veearvesti kuuluvad korteriomanikule, kes peab neid korras hoidma. Avaldaja esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et avarii põhjustas ebasobiva vooliku kasutamine. Avaldaja, kasutades ebasobivat voolikut, on rikkunud korteriomaniku kohustust. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja 4300 eurot. Maakohus jättis menetluskulud korteriühistu kanda ning mõistis korteriühistult avaldaja kasuks välja menetluskulud 158 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub asjas kogutud materjalidest, et veeavarii põhjustas sooja vee arvesti väljaviigule kinnitatud vooliku lõhkemine. Maakohus tuvastas, et sooja vee arvesti ning selle külge kinnitatud ja veeavarii põhjustanud voolik on avaldaja eriomand, ja et kahju põhjustanud sündmus (veeleke) on lähtunud avaldaja eriomandi esemest. Kuna kahju tekkimine ei ole seotud kaasomandiga, ei vastuta korteriühistu avaldaja ees kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustuse võimaliku rikkumise tõttu. Maakohus märkis, et kuigi korteriomaniku ja korteriühistu vahel on seadusjärgne võlasuhe, ei välista see nende vahel muude võlasuhete tekkimist. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ja korteriühistu sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Lepingu järgi kohustus korteriühistu teostama avaldaja korteris asuvate veearvestite taatlemist ja vajadusel uute arvestite paigaldamist ning avaldaja kohustus selle eest korteriühistule tasuma. 2 (6)

Vajalike tööde teostamiseks sõlmis korteriühistu omakorda 7. augustil 2019 lepingu osaühinguga PREM TEST. Asja materjalidest nähtuvalt on korterühistu täitnud lepinguga võetud kohustuse taadelda või vahetada avaldaja korteriomandis asuvaid veearvesteid ning et avaldaja on tasunud kokkulepitud töö eest. Kuna pooled ei ole lepingus kokku leppinud, millistele tingimustele peab töö vastama, siis peab töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1). Maakohus asus seisukohale, et 21. veebruari 2020. a asjatundja arvamus tõendab, et veeavarii põhjustanud sooja vee voolik oli monteerimise käigus jäetud võlvasendisse, mis põhjustas selle lõhkemise. Seega ei vastanud töö keskmisele kvaliteedile. Maakohus märkis, et töövõtulepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka lepingulised kõrvalkohustused. Töövõtja üheks kõrvalkohustuseks on kohustus täita käsundit vajaliku hoolsusega. 21. veebruari 2020. a asjatundja arvamuse kohaselt oli veeavarii üheks põhjuseks ka sooja vee ärajuhtimiseks ebasobiva vooliku kasutamine. Maakohus asus seisukohale, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku hoolsuskohustuse osaks on, kui töövõtja sellised elemendid tööde käigus avastab, teatada isikule ebasobivatest tehnosüsteemi elementidest, mis võivad kujutada endast ohtu. Praegu ei ole osaühing PREM TEST teavitanud avaldajat või korteriühistut sellest, et avaldaja korteris asuv sooja vee lõdvik on ebasobiv. Korteriühistu väide, et tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid, on tõendamata. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole täitnud kohustust hoida voolikut korras (KrtS § 31 lg 1 p 1), kuna ta ei ole veendunud, et paigaldatud lõdvik on sobiv sooja vee ärajuhtimiseks. Seega, kui avaldaja oleks täitnud eriomandi eseme korras hoidmise kohustust, ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Praegu on aga põhjusliku seose avaldaja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel kõrvaldanud osaühingu PREM TEST hoolsuskohustuse rikkumine. Maakohus asus seisukohale, et korteriühistu vastutab osaühingu PREM TEST käitumise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel ja avaldajal on õigus nõuda kahju hüvitamist korteriühistult. Kuna kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb korteriühistult avaldaja kasuks 4300 eurot välja mõista. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4.Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu ei vaidlusta, et avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes ning korteriühistu sõlmis töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu osaühinguga PREM TEST. Korteriühistu on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ja avaldaja on kokkulepitud töö eest tasunud. Samuti ei vaidlusta korteriühistu, et avaldaja korteriomandis asuv sooja veel lõdvik on ebasobiv ning veeavarii põhjustanud voolik kuulub avaldaja eriomandisse. Korteriühistu on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et osaühing PREM TEST on rikkunud temal lasunud hoolsuskohustust. Osaühing PREM TEST on teavitanud avaldaja esindajat W suuliselt ebasobiva vooliku kasutamisest. Seega on osaühing PREM TEST täitnud oma selgitamiskohustust ning hoolsuskohustuse rikkumist ei esine. Kuna osaühing PREM TEST on teavitanud vooliku ebasobivusest, siis ei saa lugeda rikkumiseks asjaolu, et voolik oli jäetud võlvasendisse. Töövõtjalt ei saa nõuda, et ta paigaldaks ebasobiva vooliku õigesse asendisse. Seega ei kahjustanud osaühing PREM TEST monteerimise käigus voolikut ning teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle tähelepanuta.

3 (6)

6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
8.Korteriühistu esitas 10. märtsil 2023 uue tõendina osaühingu PREM TEST töötaja Aleksei Yi 9. märtsi 2023. a seletuse. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu, on esitatud tõend asjassepuutuv ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
9.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas osaühingu PREM TEST
23.augustil 2019 avaldaja korteriomandis teostatud tööd vastasid lepingutingimustele, sh kas osaühing PREM TEST teavitas avaldajat tema korteriomandis oleva ebasobiva vooliku kasutamisest ning sellega kaasnevatest riskidest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti menetlusosaliste õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et osaühingu PREM TEST teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on avaldus õigesti rahuldatud. Kolleegium peab vajalikuks aga täpsustada maakohtu õiguslikku seisukohta seonduvalt töövõtja hoolsuskohustusega (käesoleva määruse p 11).
10.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et pooled ei leppinud kokku selles, millistele tingimustele peab töö vastamata (maakohtu määruse p 13). Ulatuses, milles töövõtulepingus ei sisaldu erikokkuleppeid töö omaduste kohta, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse üle otsustada VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel, hinnates, kas töö on eesmärgipäraselt kasutatav. Seejuures eristatakse kaht olukorda sõltuvalt sellest, kas töö peab sobima teatud tellija poolt silmas peetud spetsiifiliseks kasutusviisiks või seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks. Juhul, kui töövõtulepingu objektiks olev töö on üleandmise hetkel tavalise kasutusviisi raames põhimõtteliselt eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks täiendavalt kontrollida, kas tööl on nimetatud kasutusviisi raames ka nõuetekohane kvaliteet. Erikokkuleppe puudumise korral peab töövõtja teostatud töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm 3.3.2 ja selle alapunktid b ja c. – Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021).
10.1.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist spetsiifiliseks kasutusotstarbeks tellitud tööga (VÕS § 641 lg 2 p 2 esimene alternatiiv). Korteriühistu ja osaühingu PREM TEST vahel sõlmitud lepingu nr 01-060819 kohaselt pidi osaühing PREM TEST avaldaja korteriomandis olevad veearvestid taatlema või välja vahetama. Lepingu p 1.2 kohaselt pidi osaühing PREM TEST veearvestid demonteerima, demonteeritud veearvestite veenäidud fikseerima, veearvestid laborisse taatlemisele viima ja need tagasi tooma, taadeldud või uue (praagitud asemel) veearvesti paigaldama, vahetama tihendid, veearvestid plommima ja kontrollima paigaldamise (tl 5). Seega tuleb töö lepingutingimustele vastavust hinnates otsustada, kas töö sobib seda liiki töö jaoks tavaliseks kasutusviisiks (VÕS § 641 lg 2 p 2 teine alternatiiv).
10.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et veearvestite taatlemine ja vahetamine eeldab nende torust lahtiühendamist ja seejärel uuesti toruga ühendamist (maakohtu määruse p 14). Seega pidi töövõtja veearvesti eemaldamiseks selle voolikust lahti ühendama ning veearvesti uuesti paigaldamisel selle taaskord voolikuga ühendama. Praegusel juhul on
21.veebruari 2020. a asjatundja arvamusega tõendatud, et vaidlusalune voolik ei sobinud 4 (6)

kuuma vee pealeandmiseks ning ka see, et vaidlusalune voolik oli valesti paigaldatud. Asjatundja on arvamuses välja toonud, et voolikud on arvestitest väljaviikudel ja torujuhtmetesse sisseviikudel kõveraks painutatud. Voolikute paigaldus on tehtud võlvpaindega, mis on asjatundja hinnangul lubamatu. Lõppjärelduses on asjatundja leidnud, et ebasobiva vooliku kasutamine ning selle ebaõige paigaldamine on põhjustanud lõdviku vigastuse, mis põhjustas avaldaja korteriomandis veeavarii (tl 13 pöördel). Ka korteriühistu esile toodud asjaoludest nähtub, et korteriühistu ei vaidle vastu, et voolik ei sobinud selleks ettenähtud otstarbele ning see paigaldati ebaõigesti.

10.3.Kolleegiumi hinnangul ei vastanud töö VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele, kuivõrd see ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav – veearvestite ühendamine ei sobinud kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel (kuuma vee pealeandmine). VÕS § 641 lg 4 esimese lause järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb tuvastada, kas töö sobis kasutamiseks selleks ettenähtud otstarbel. Täpsemalt tuleb selgeks teha, kas veearvestite paigaldamine võimaldas vett kasutada. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15).
11.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Viidatud säte sätestab töövõtja vastutuse eelduse, mis tähendab, et töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral absoluutne.
11.1.Määruskaebuses väidab korteriühistu, et vaidlusalust voolikut ei olnud võimalik paigaldada õigesse asendisse, kuna tegemist oli ebasobiva voolikuga, s.t voolik ei olnud mõeldud selleks otstarbeks, milleks see osaühingu PREM TEST poolt paigaldati. Seejuures väidab korteriühistu, et osaühing PREM TEST on avaldaja esindajat W suuliselt vooliku ebasobivusest teavitanud. Oma väidete tõendamiseks on korteriühistu esitanud ringkonnakohtule osaühingu PREM TEST töötaja Y seletuse (tl 109). Avaldaja seevastu väidab, et töid teostanud osaühing PREM TEST ei ole talle ega W-le selgitanud, et sooja vee lõdvik (voolik) ei ole sobiv ning millised on selle kasutamise ohud (tl-d 75, 76 ja 116).
11.2.VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Viidatud sätte mõttes on juhiseks tellijalt töövõtjale antav mis tahes suunis tööde teostamise viisi või tingimuste kohta, nt suunis kasutada töö teostamiseks teatavaid materjale, rakendada teatavaid spetsiifilisi töövõtteid või -meetodeid (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm 3.4, alapunkt a. – Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021). Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et töö tegemisel paigaldati tagasi sama voolik. Kuna korteriühistu väidab, et vooliku mittesobivusest on tellijat teavitatud ja tellija soovis sama vooliku paigaldamist, siis tuleb kontrollida, kas VÕS § 641 lg 3 järgi saab töövõtja vastutus olla välistatud.
11.3.VÕS § 641 lg-st 3 tuleneb töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard (Riigikohtu 19. detsember 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662/55, p 17). See tähendab, et töövõtja on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud eelduslikult eriteadmisteta tellija juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Kahtluse korral on töövõtja alati kohustatud tellijat informeerima juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Töövõtja võib asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab. Juhul, kui töövõtja ei informeeri tellijat juhise 5 (6)

järgimisega seonduvatest kahjulikest tagajärgedest, kuigi töövõtja oleks pidanud need temalt oodatava professionaalsuse tõttu avastama, vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja vastava otsustuse iseseisvalt. Eeltoodu kehtib ka tellija antud materjalide puhul, mille puudused või sobimatus silmas peetud kasutusviisi jaoks toovad kaasa töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse (Käerdi, M jt. VÕS § 641, komm 3.4, alapunktid a ja b. – Varul, P jt. (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021).

11.4.Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et töid teostanud osaühing PREM TEST oleks avaldajat vaidlusaluse vooliku kasutamisega kaasnevatest riskidest teavitanud. Maakohtu menetluses on korteriühistu väitnud, et töid teostanud santehnikud selgitasid korteriomaniku esindajale veearvestite vahetamisega seotud asjaolusid (tl-d 78 ja 79). Ringkonnakohtule esitatud Y seletuse kohaselt on vaidlusaluse korteri elanikku teavitatud sellest, et voolik tuleb vahetada, sest see ei sobi sooja vee jaoks ning on liiga pikk (tl 109). Nimetatud tõendist ei nähtu, et selgitatud oleks riske, mis kaasnevad ebasobiva vooliku kasutamisega. Töid teostanud isikul tulnuks avaldajat või tema esindajat teavitada ka sellest, et ebasobiva vooliku kasutamisel võib toru lõhkeda ja põhjustada veeavarii. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et voolikut ei paigaldatud tellija vastutusel ning korteriühistu ei vabane VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest.
12.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna korteriühistu on kasutanud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisel osaühingut PREM TEST ja tööde teostaja eelpool tuvastatud rikkumised on seotud töövõtulepingust tulenevate korteriühistu kohustuste täitmisega, vastutab korteriühistu osaühingu PREM TEST käitumise eest TsÜS § 132 lg 2 alusel. VÕS § 635 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Menetluskulude jaotus
13.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi korteriühistu on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Avaldaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja