2-22-140414/19 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja on märkinud sissenõudmiskulude summa 40 euro kujunemist järgmiselt: − VÕS § 1132 lg 1 järgi 17.02.2020 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks – tasuta saadetud meeldetuletuskiri; − VÕS § 1132 lg 1 järgi 03.04.2020 saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta – tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 10.05.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest – 25 eurot; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 20.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot; − VÕS § 1132 lg 2 järgi 30.05.2020 meeldetuletuskiri – 5 eurot. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 I lause). Lõike 1 kolmanda lause järgi on õigus hüvitist nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (seda tuleks mõista samuti meeldetuletuskirjana) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 6.1.). Pärast lepingu lõppu nõutavate sissenõudmiskulude jaoks on lõikes 2 sätestatud ülempiir nii sissenõudmiskulude kogusummale, mis hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud (meeldetuletuskirjad, helistamine, võlgnikuga kohtumine, võimalikud registripäringud jne) kui ka iga üksiku meeldetuletuskirja tasule. Sealjuures on maksimaalne hüvitis meeldetuletuskirjade saatmise eest väiksem, kui üldine sissenõudmiskulude hüvitamise ülempiir (nt p-s 1 on vastavad ülemmäärad 25 eurot ja 30 eurot) (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, p 7.3.1.). Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule nähtub, et hageja viidatud kõigi kirjade eesmärgiks ei ole vaid võlgnikule meelde tuletada oma kohustust. Ülal- ja eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 mõistes lugeda hageja saadetud 17.02.2020 kirja, kuivõrd tegemist on hoiatuskirjaga lepingu ülesütlemise kohta, 03.04.2020 saadetud tasulist kirja, sest tegemist on lepingu ülesütlemise avaldusega ning 10.05.2020 saadetud tasulist kirja, kuivõrd eesmärgiks on kostja teavitamine nõude loovutamisest. Seega tuleb selles osas hageja sissenõudmiskulude jätta osaliselt rahuldamata, s.o 10 euro ulatuses. Kohus lähtub VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud ülempiirist üksikute meeldetuletuskirjade saatmise eest nõutavast hüvitistest ning rahuldab sissenõudmiskulud summas 30 eurot (20.05.2020 tasuline kiri 25 eurot ja 30.05.2020 tasuline kiri 5 eurot).