Piiratud teovõimega täisealise isiku X avaldus tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2023. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 4. veebruari 2023. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (eestkostetav) X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik (eestkostja) Lääneranna Vallavalitsus (registrikood 77000298)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2023. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10563 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse eelnev käik ja avaldus
1.Pärnu Maakohus seadis 18. detsembri 2019. a määrusega X (avaldaja, eestkostetav) üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks Lääneranna valla (vallavalitsuse kaudu) kohtumääruse tegemisest alates viieks aastaks, s.o kuni 18. detsembrini 2024. a.
2.Pärnu Maakohus vabastas 29. jaanuari 2021. a määrusega Lääneranna Vallavalitsuse X eestkostja ülesannetest ning määras X eestkostjaks Y.
3.18. oktoobri 2021. a määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata X taotluse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks, vabastas Y X eestkostja ülesannetest ning määras X eestkostjaks Lääneranna Vallavalitsuse.
4.Pärnu Maakohus jättis 4. mai 2022. a määrusega rahuldamata X poolt esitatud avaldused tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks ja eestkostja Lääneranna Vallavalitsuse ametist vabastamiseks.
5.Pärnu Maakohus vabastas 23. mai 2022. a määrusega Lääneranna Vallavalitsuse X eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ning määras nendes küsimustes teiseks eestkostjaks Q.
6.8. juuni 2022. a määrusega vabastas Pärnu Maakohus Q X eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ning määras, et X eestkostja ülesandeid täidab Lääneranna Vallavalitsus.
7.20. jaanuaril 2023. a esitas Lääneranna Vallvalitsus eestkostja aruande.
8.27. jaanuaril 2023. a esitas eestkostetav avalduse eestkoste lõpetamiseks põhjendusel, et ta ei vaja enam üldsegi eestkostjat, sest proovib iseseisvalt eluga hakkama saada. X hinnangul on tal ilma eestkostjata kergem ametlikult uuesti tööturule pääseda oma endisele töökohale kaubanduskeskusesse. X on seisukohal et ta vajab abi kas tugiisiku või usaldusisiku näol. Maakohtu määrus
9.Pärnu Maakohus keeldus 31. jaanuari 2023. a määrusega menetlusse võtmast piiratud teovõimega täisealise isiku X poolt 27. jaanuaril 2023. a esitatud avaldust tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda.
10.Maakohus tõi välja, et eestkoste seadmise menetluses 14. augustil 2019. a tehtud ekspertiisiga tuvastati, et eestkostetaval esineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, mille tõttu vajab ta igapäevaselt juhendamist ning abi igapäevaelu toimetustega hakkamasaamisel. Kaasuvana esineb eestkostetaval epilepsia, mis ravimata jätmisel võimendab uuritaval esinevat afektlabiilsust, impulsiivsust ning agressiivsust. Eestkostetav ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest või neid juhtima. 17. mail 2022. a tehtud ekspertiisiga (tsiviilasjas 2-22-5166) tuvastati, et eestkostetaval esinev psüühikahäirete kogum (vaimne alaareng käitumishäirega, pervasiivne häire ning orgaaniline meeleoluhäire) on hinnatav häirete koosmõjus raskeks psüühikahäireks, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eestkostetav ei ole täiel määral suuteline aru saama oma tegude ja arvamuste sotsiaalsest mõjust ei lähi- ega kaugtagajärgede tähenduses ega suuda avaldada ajas püsivaid mõtestatud ja objektiivsest olukorrast lähtuvaid seisukohti ega tahet, hoolitseda enda igapäevavajaduste ja toimetuleku eest ega anda hinnangut oma abivajadusele.
Eestkostja poolt 20. jaanuaril 2023. a esitatud aruandest nähtub, et eestkostetav viibib 22. juuni 2022. a määruse alusel ööpäevaringsel hoolekandeteenusel XXX kuni 22. juunini 2023. a ning tal on endiselt raskusi oma käitumise jälgimisega ning on olnud juhtumeid, kuhu on kaasatud ka politseid.
11.Arvestades eelnevat leidis maakohus, et puuduvad asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostetava poolt kohtule esitatud avaldus sisaldab eestkostetava subjektiivset hinnangut enda toimetuleku kohta ning puuduvad objektiivsed alused, millised annaksid kohtule põhjuse kahelda seatud eestkoste ulatuse eesmärgipärasuses. Esitatud avaldusest üle poole sisaldab kolmanda isiku poolt antud selgitust selle kohta, mis tingimustel otsustab kohus eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkoste lõpetamise. Määruskaebus
12.Eestkostetav esitas maakohtu määruse peale 4. veebruaril 2023. a määruskaebuse. Määruskaebusest ning sellele lisaks 6; 14; 17; 21; 26. veebruaril, 3; 6; 14; 27. ja 31 märtsil 2023. a esitatud seisukohtadest ilmneb, et eestkostetav vaidlustab maakohtu määrust tervikuna, palub selle tühistamist ning leiab endiselt, et tema üle seatud eestkoste tuleb lõpetada.
13.Eestkostetav kordas, et ei vaja eestkostjaid, vaid usaldusväärset tugi- või usaldusisikut ning et ilma eestkostjata on tal lihtsam pääseda tööturule. Eestkostetava hinnangul saab ta iseseisvalt hakkama nii enda eraelu kui ka kohustustega. Eestkostetav esitas eestkostja osas etteheiteid, mille kohaselt temast ei hoolita, ei pakuta tuge, eestkostja on kiuslik ja ebaõiglane. Menetlusosaliste seisukoht
14.Eestkostja Lääneranna Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Eestkostja esitas koos seisukohaga SA Hoolekandeteenused iseloomustuse eestkostetava kohta, millest nähtub, et eestkostetav viibib Tallinn XXX üksuses kohtumääruse alusel ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel alates 30. juunist 2022. a. eestkostetava tervislik seisund on ebastabiilne, see piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tal puudub haiguskriitika ning ta ei ole võimeline järgima iseseisvalt raviskeemi. Eestkostetav on kergesti ärrituv, satub kergesti konflikti, mille käigus võib muutuda agressiivseks ega allu korraldustele. Päeva jooksul on eestkostetava põhitegevusteks söömine ja kohtule kirjade kirjutamine, tööharjumust ei ole. Eestkostja tõi välja vastuseks määruskaebusele, et eelnevatel töökohtadel ei ole eestkostja eestkostetavale takistusi seadnud, vaid eestkostetav ise ei ole suutnud püsivalt töösuhteid säilitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud
faktiliste väidete õigsust. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldub eelnevalt nimetatud säte ka hagita menetluses, milleks on ka käesolev piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramisega seotud menetlus (TsMS § 475 lg 1 p 5).
18.TsMS § 529 lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (PKS § 203 lg 2 I lause).
19.Käesoleval juhul on X üle seatud eestkoste viieks aastaks, s.o kuni 18. detsembrini 2024. a Pärnu Maakohtu 18. detsembri 2019. a määrusega. Eestkostetav esitas avalduse eestkoste lõpetamiseks põhjusel, et üritab ise edaspidi hakkama saada ning ilma eestkostjata on tal lihtsam enda vanale töökohale naasta. Määruskaebuses ja sellele järgnenud seisukohtades jäi eestkostetav sama seisukoha juurde.
17.mail 2022. a tehtud ekspertiisiga tuvastati, et eestkostetaval esineb psüühikahäirete kogum (vaimne alaareng käitumishäirega, pervasiivne häire ning orgaaniline meeleoluhäire), mis on häirete koosmõjus hinnatav raskeks psüühikahäireks, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Maakohus on õigesti järeldanud, et asjaolu, et eestkostetava hinnangul on tal lihtsam asuda tööle, kui tal ei ole eestkostjat ning et tema enda arvates saab ta edaspidi ise hakkama, ei anna alust arvata, et tema eestkostevajadus on muutunud ning eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostevajaduse äralangemisele viitavaid asjaolusid ei ole esile toonud ka eestkostja ning SA Hoolekandeteenused, kelle üksuses eestkostetav parasjagu viibib ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Arvestades, et avalduses, mille eestkostja maakohtule esitas, on esile toodud, millised asjaolud tuleb eestkoste lõpetamise avalduses esitada, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka see, et eestkostja ei teadnud eestkoste lõpetamise aluseid.
20.Eestkostetav esitas 3. märtsi 2023. a seisukohas erinevate isikute vastu nõudeid võlaõigusseaduse ning süüdistusi karistusseadustiku alusel. Ringkonnakohus selgitab, et jätab need käesolevas menetluses tähelepanuta. Soovi korral on eestkostetaval võimalik esitada oma tsiviilõiguslikud nõuded maakohtule ning kuriteoteated uurimisasutusele või prokuratuurile.
21.Lisaks on eestkostetav 3. märtsi 2023. a seisukohas esile toonud, et kohus ei arvestanud kohtulahendi tegemisel hageja töövõimetuse tõendit, haiguse tõendit, Töötukassa tõendit ja ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid ei arvestanud, samuti ei arvestanud kohus, et kostja ei esitanud oma väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Ülalmärgitud põhjendustel nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul tuleb eestkostetava avaldus jätta menetlusse võtmata ning kuna maakohus on vastava otsustuse tegemisel järginud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, ei võimalda avaldaja tõendid teha teistsugust järeldust eestkoste aluste äralangemise kohta.
22.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 172 lg 3 II lause alusel riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotamisel, mistõttu jäävad need TsMS § 172 lg 3 II lause alusel samuti riigi kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 3 ei määra ringkonnakohus menetluskulude suurust kindaks.
(allkirjastatud digitaalselt)a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.