lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-3661/6

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-3661/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1965
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusVÕS § 1132 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 3111 lg 1TsMS § 3141 lg 3

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-3661

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number

2-25-3661

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 149,45 eurot. Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: A. J. (e-post [email protected]) Kostja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

MenetlusosA.ed ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 63,17 eurot.
3.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,12 eurot.
4.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 168 lg 1Nõude loovutamise tõendid
VÕS § 415Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
5.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 8.03.2025 kuni põhinõude (s.o. 63,17 eurot) täitmiseni määraga 24 % aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta A. L. kanda.
7.Rahuldada osA.elt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 269 eurot.
9.Välja mõista A. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (269 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 7.03.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.04.2020 TELIA MOBIILSIDETEENUSTE TÄHTAJALINE LIITUMISLEPING nr 4362386, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 21.02.2022 sõlmiti tähtajatu seadme Samsung Galaxy A51 valge kindlustusleping, mille alusel oli kasutatud seadme kindlustatud. Hageja lisab seadmekindlustuse kirjad nr 1 (Lisa 2) ja nr 2 Lisa 3). Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (Lisa 4). Elion Ettevõtted AS ja AS EMT ühines 01.09.2014 ettevõttega Eesti Telekom AS. Viimane muutis 9.01.2016 ärinime Telia Eesti AS-iks. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid (Lisa 5) teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Telia Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.04.2022 .a. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 63,17 eurot (22.16+41.01). Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele (Lisa 4) ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113 2 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11. (Lisa 2). Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 11.12.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot 20.12.2024 - 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 27.12.2024 - 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30,00 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste (Lisa 2) punktile 10.8.1, Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.06.2022. a põhisummalt 63.17 eurot, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.03.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete

tasumise tähtajal so 24% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 41,12 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kohus saatis hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile postiga, samuti kostja e-posti aadressile xxx. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja ise on sama e-posti aadressi kohtule avaldanud tsiviilasjas 2-25-1313 24.01.2025. a esitatud avalduses. TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

1.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata põhinõude 63,17 eurot, sissenõudmisekulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 41,12 eurot. Kostja on jätnud tasumata mobiilsideteenuse eest 41,01 eurot ja seadme kindlustuse eest 22,16 eurot. Hageja saatis 11.12.2024, 20,12,2024, 27.12.2024. a kostjale meeldetuletuse koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Pärast meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ei likvideerinud, mistõttu loeti leping üles öelduks 21.04.2022.
3.Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Telia Eesti AS poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata.
4.VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning VÕS § 1132 alusel võla sissenõudmisekulude hüvitamist.
5.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
6.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 21.06.2022 kuni 07.03.2025 lepingu üldtingimuste p 10.8.1 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 24% aastas (0,07 % päevas). Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates 21.06.2022. a. Teenuse eest tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 24% aastas (0,07% päevas) VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud 7 viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijalt nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
7.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja saadud teenuse eest ei tasunud ning hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o. 08.03.2025. a. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 920,50 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 380,25 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
11.Hageja kasutas esindaja teenust nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 2 tundi. Kohus on hageja esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) hageja esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianuse Õigusbüroo OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes igapäevaselt; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on esindajad kasutanud sama, eelnevalt väljatöötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. VÕS § 168 lg 1 kohaselt nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Eeltoodust tulenevalt pidid hagejal eelnevalt olemas olema kõik nõuet puudutavad dokumendid. Juhul kui hageja on nõude omandanud ilma nõude tõendamiseks vajalike dokumentideta on see hageja kulu, mida ei pea hüvitama kostja. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks ning hagi koostamiseks ning kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks ei kulu kohtu hinnangul rohkem kui tund. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku ühe töötunni eest summas 169 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja