2-22-123460/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

3.Hageja esitas 01.12.2022 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt oli hageja nõue hagiavalduses kokku 320 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 30 eurot leppetrahvid (põhiosa), 15 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud), 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 alusel, 220 eurot esindajakulu ning 100 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-22- 123460. 28.11.2022 on kostja tasunud võlgnevuse summas 45 eurot, millest 30 eurot on arvestatud põhinõude katteks ning 15 eurot arvestatud kõrvalkulude (sissenõudmiskulude) katteks. Kostja poolt on tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 220 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot. Hagimenetluse aluseks on kestev hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse, mis peab olema hagimenetluse ajal kestev, kuid antud juhul on hagiavalduse aluseks olev võlgnevus likvideeritud, puudub käesolevalt alus menetluse jätkamiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-123460 menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel (01.12.2022 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 340 eurot: 220 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot kui ka menetluskulu summas 20 eurot TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Võttes arvesse, et hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, siis taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist (summas 50 eurot). Tagastatav riigilõiv palun kanda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-123460, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 4711528.