lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-9239/39

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 24.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-9239/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1936
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 217 lg 1, 2Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhulVÕS § 127 lg 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 218 lg 1, 4Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhulTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 167 lg 2Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 115

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel 2-20-9239

Tsiviilasja number

Otsuse avalikult teatavaks 24. märts 2023, Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

J K hagi I S ja I Sa vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

23207, 90 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: J K (ik xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka (e-post: [email protected]) Kostja I: I S (ik xxx, aadress xxx) Kostja II: I Sa (ik xxx, aadress xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers (e-post: [email protected]) Kolmas isik kostjate poolel: V Ta (IK xxx, elukoht: xxx) Kolmas isik kostjate poolel: A T (IK xxx, elukoht: xxx) Kolmandate isikute vandeadvokaadi abi post:[email protected]) Kirjalik menetlus

lepinguline esindaja: I Gromtsev (e-

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada J K hagi osaliselt.
2.Välja mõista I Silt ja I Salt solidaarselt J K kasuks 10 158, 60 eurot. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda ja iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kahju hüvitamine
VÕS § 139 lg 2Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
VÕS § 222 lg 5Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
VÕS § 77 lg 1Kohustuse täitmise kvaliteet

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.09.2018 notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu, mille esemeks oli xxx asuv korteriomand. Kui korter oli sisustatud hakkasid ilmnema probleemid elektrisüsteemiga, mille tulemusena hakkasid rivist välja minema kodutehnika ning ilmnesid puudused gaasikatla paigaldusel. Korteri müügikuulutuses kinnisvaraportaalis kv.ee avaldasid kostjad, et tegemist on heas korras korteriga ja elektrijuhtmestik on uus. xxx OÜ elektrik selgitas, et korteris on elektrijuhtmestik välja vahetatud osaliselt ja tööd, mis on teostatud on tehtud ohutustehnika nõudeid järgimata. xxxOÜ väljastatud aktist nähtub, et elektrijuhtmestik on välja vahetatud osaliselt ja rikkudes oluliselt standardijärgseid nõudeid.
2.Hageja ostis korteri eesmärgiga omada kodu, selles elada, kasutada seda sihtotstarbeliselt. Korterit ei ole aga ilmnenud puuduste tõttu võimalik kasutada. Korter ei kõlba elamiseks ning hagejal puudub käesoleval ajal kodu, milles oleks võimalik normaalselt elada, kahjustamata seejuures oma vara ja seades ohtu enda elu ja tervist. Kuna korter ei vasta elamistingimustele, on tegemist VÕS § 217 lg 2 p-s 2 nimetatud lepingueseme puudusega. Korter ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes, kuna elektritööde teostamisel tehtud puudused on tinginud elektrikõikumise, lühise tekke, harukarpide sulamise. Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele.
3.Kostjad ei avaldanud lepingu sõlmimisel hagejale kordagi, et elektrijuhtmestikuga on probleeme. (Riigikohtu otsus 3-2-1-46-17 p 19). Riigikohus on otsuses 3-2-1-43-15 p 18 selgitanud, et elektrijuhtmestiku korrashoid on ohutuse seisukohalt äärmiselt oluline. Eeltoodut kinnitab ka 26.02.2019 xxx (xxx) väljastatud akt, milles on märgitud, et inimeste tervise ja elu ning tuleohutuse tagamiseks on vaja viivitamatult välja vahetada kogu elektrijuhtmestik. Kui kostjad ei oleks hagejale müünud puudustega korterit, siis ei oleks hagejal ka vajadust teha kulutusi puuduste kõrvaldamiseks. Hageja pidi gaasisüsteemi korda tegema 600 euro eest. Kokku on kahju s 23207,90 eurot (algselt 10758,60 eurot), mis tuleb kostjatel solidaarselt välja mõista.

II KOSTJATE VASTUS

4.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Antud juhul tuleks kostjatel hüvitada väidetavate varjatud puuduste kõrvaldamiseks tehtavad hageja kulud. Samas ei ole ükski hageja poolt hagis väidetavatest puudustest selline puudus, millise kõrvaldamise eest vastutaks kostjad ning puuduste esinemine on tõendamata. Seega ei vastuta kostjad väidetavate varjatud puuduste kõrvaldamise eest ja kui ka vastutaks, siis ilmselgelt ei ole hageja poolt nõutav summa mõistlik ja vajalik väidetavate varjatud puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulude osas. Puuduste kõrvaldamine peab toimuma ka mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kallid parandustööd või kannab mittevajalikke kulusid, siis rikub ta VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vähenemise.
5.Info müügikuulutuses tugineb korteri kostjatele müüjate poolt antud informatsioonile. Hagi lisaks 5 olevast aktist ka nähtub, et vähemalt osaliselt on juhtmestik välja vahetatud. Kostjad ei ole korteri ca 6 kuulise kasutusperioodi jooksul teostanud seoses elektrijuhtmestikuga mingeid töid ja sellega ei esinenud ka probleeme. Korteri gaasisüsteemiga seonduvate tööde maksumuse hüvitamise nõue 600 eurot on alusetu ja tegemist ei ole puuduste (sh varjatud puuduste) kõrvaldamisega. Kostjad vahetasid 08.08.2018 välja gaasikatla, mis vastas kõikidele kehtivatele nõuetele. Aktist nähtuvalt soovis hageja gaasisüsteemi täiustamist (juhtimisploki paigaldamine) seoses põrandaküttega. xxx seisukohas puudub igasugune viide ohutusstandarditele, mida on väidetavalt rikutud. Väited on tõendamata ja oletuslikud.
6.xxx OÜ akt nr 4720 on sisult samane hagi lisaks 4 oleva seisukohaga. Arvestades seisukoha punktides 1-4 osundatud puudusi, ei ole vajalik kogu elektrijuhtmestiku väljavahetamine vaid piisab konkreetsete puuduste (kui need esinevad) kõrvaldamisest. Hinnapakkumine ei ole koostatud mitte väidetavate varjatud puuduste kõrvaldamiseks vaid uue elektrisüsteemi paigaldamiseks, millise eest kostjad mingil viisil ei vastuta. xxx OÜ hinnapakkumisest ei selgu selles kajastatud tööde mahu seotus hagis konkreetselt kirjeldatud väidetavate varjatud puuduste likvideerimisega.

III KOHTU PÕHJENDUSED

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teatas kostjatele ilmnenud puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS) § 220 lg 1) ning et kostjad avaldasid müügikuulutuses, et tegemist on heas korras korteriga ja elektrijuhtmestik on uus. Hageja leiab, et tegemist on müügieseme varjatud puudustega ja nõuab kostjatelt solidaarselt kulude, mis tekivad edaspidi elektrisüsteemi remontimise vajadusest ja juba kantud kulude (gaasisüsteem) hüvitamist. Kostjate aevates müügiesemel puuduseid ei esinenud ja kostjad puuduste kõrvaldamise eest ei vastuta. Kohus leiab, et osa hagejate nõudest (gaasisüsteem) saab kvalifitseerida VÕS § 222 lg 5 järgi kulutuste hüvitamise nõudena ja teise osa nõudest (elektrisüsteem) kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi.
8.Lepingu rikkumisega põhjustatud kulutuste ja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kostjad on lepingut rikkunud (VÕS §-d 222 lg 1 ja 115 lg 1). VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule

puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (RKTKo 2-14-37663 p 13). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et korteri elektrisüsteemi rikete puhul on tegemist varjatud puudusega (asja lepingutingimustele mittevastavusega) VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel. Elektrisüsteemi rikked on sellised, et ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 218 lg 4), kuna elektrisüsteem tervikuna on kaetud siseviimistlusega ning järelikult ei ole selle rikkeid võimalik tavapärase üle vaatamise käigus avastada.

9.Rikked ostetud korteri elektrisüsteemis on tuvastatud xxx 26.02.2019 aktiga, mille kohaselt on elektrijuhtmestik vahetatud osaliselt, võimsuse vale arvestuse tõttu on üles sulanud koridori valgustuse trafo, oluline pingelangus toimub köögis ja elutoas, mis põhjustab kodutehnika kahjustamist. Magamistoas toimub valguse sisse lülitamisel lühis. Välja on vaja vahetada kogu korteri elektrijuhtmestik. xxx OÜ 07.08.2020 elektripaigaldise erakorralise elektriauditi protokolli kohaselt on tuvastatud hulga olulisi puudusi, sh. seadmete materjali, kaitse kuumustoime eest, liigvoolukaitse ja elektriseadmete/installatsioonimaterjalide valiku osas. Otsuseks on see, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ja ei ole kasutamiseks ohutu. Kostjad on esitanud xxx AS 21.02.2018 ja 12.07.2018 eksperthinnangud, milles on öeldud, et hindajal puuduvad andmed tehnosüsteemide ja küttesüsteemi seisukorra kohta ning järelikult ei tõenda need tõendid elektrisüsteemi korrasolekut.
10.Eletoodu alusel on tuvastatud, et kostjad on lepingut rikkunud (asja lepingutingimustele mittevastavusega) VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel. Kui müügiese ostetakse elukohaks, tuleb müüjal arvestada, et müügiese peab eelduslikult vastama elementaarsetele elamistingimustele ja kui müügiese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingueseme puudusega (RKTKo 2-18-9099 p 10). Kui korteri elektrisüsteem ei toimi nõuetekohaselt ja on ohtlik, siis ei vasta see korteri elementaarsele kasutusotstarbele (asi ei kõlba selleks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse). Poolte vahelist kokkulepet, kus pooled oleksid korteri omadustes detailselt kokku leppinud või siis kokku leppinud, et korter ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama, tuvastatud ei ole. Tuvastatud on, et hageja elab korteris, kuid suurt osa korterist ei ole tulenevalt elektrisüsteemi rikkest võimalik kasutada. Asja lepingutingimustele mittevastavus ei tähenda seda, et korteris elamine võimatu.
11.Õige on hageja seisukoht, et müüja vastutab VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud ega pidanudki teadma (RKTKo 218-9099 p 13), millest tulenevalt ei oma tähendust kostjate väited, et nad elasid korteris ca 6 kuud, so. lühikest aega ja mingeid elektritöid ei teostanud. Sama väite on esitanud kolmandad isikud aja kohta kui nemad olid korteri omanikud. Hageja väidetav kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Kostjad ei ole väitnud, et tekitatud kahju ei olnud neile ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohtu hinnangul on kostjate poolne lepingu rikkumine põhjuslikus seos kahjuga (VÕS § 127 lg 4). Kui kostjad ei oleks hagejale müünud puudustega korterit, siis ei oleks hagejal ka vajadust teha kulutusi puuduste kõrvaldamiseks. Müüjal tuleb arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema.
12.Hageja on algselt nõudnud 10758, 60 euro hüvitamist tuginedes xxx OÜ ja OÜ xxx hinnapakkumistele ning järgnevalt oma nõuet suurendanud 23207, 90 euroni, esitades puuduste kõrvaldamise maksumuse tõendamiseks xxx OÜ ja xxx hinnapakkumised. Samas ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud, millest tulenevalt on ta puuduste kõrvaldamise maksumuse aluseks võtnud üle kahe korra suuremad xxx OÜ ja xxx 07.08.2020 hinnapakkumised. Hageja on ainult väitnud, et tulenevalt nendest hinnapakkumistest ta suurendab nõuet. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda xxx OÜ (8188, 80 eurot) ja OÜ xxx (1969,

80 eurot) poolt toodud puuduste kõrvaldamise maksumusest, mitte xxx OÜ (17 799, 90) ja xxx (4608) hinnapakkumistest. xxx OÜ ja OÜ xxx hinnapakkumistes on konkreetselt ja üksikasjalikult välja toodud vajalike tööde maht ja materjalide maksumus, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks, mis aga xxx OÜ ja xxx hinnapakkumistes praktiliselt puudub.

13.Puudub mõistlik põhjendus sellele, millest tulenevalt tuleks samade tööde eest tasuda üle kahe korra rohkem, sh. võib välja tuua, et Xxx OÜ hinnapakkumises maksab prügi välja viimine 108 eurot, kuid xxx OÜ-l maksab prügi utiliseerimine 1048 eurot, st. üle 10 korra rohkem. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sellises ulatuses kulud (töö, materjalid) põhjendatud, kuid tõendeid hageja poolt toodud ulatusest erinevas ulatuses tööde teostamise kohta, esitatud ei ole. Kogu elektrijuhtmestiku välja vahetamise vajadus tuleneb xxx 26.02.2019 aktist ja xxx OÜ 07.08.2020 elektripaigaldise erakorralise elektriauditi protokollist. Viimasest tuleneb, et puudused esinevad mh. installatsioonimaterjalide valiku osas, millest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et väidetavalt osaliselt välja vahetatud elektrijuhtmestik vastab nõuetele.
14.Hageja nõuab gaasisüsteemi korda tegemise kulusid 600 euro eest. Kostja väitel ei ole tegemist puudustega, sest hageja soovis gaasisüsteemi täiustamist (juhtimisploki paigaldamine) seoses põrandaküttega. Hageja ei ole täpsustanud, milliseid konkreetseid puuduseid ta kõrvaldas ja ei ole esitanud täiendavaid selgitusi kostja väite osas. Hageja esitatud xxx OÜ 02.11.2018 aktist ja arvest nähtub, et paigaldatud on 3 juhtimisplokki põrandakütte juhtimiseks ja 2 kollektorit. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjate seisukohaga, et tegemist on gaasiküttesüsteemi täiustamise, mitte puuduste kõrvaldamise kuludega ning kostjad ei vastuta selliste kulude eest. Selles osas jääb hagi rahuldamata. Kuna mõlemad kostjad olid müügilepingus müüjateks, siis on müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude osas müüjad solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes ning kahjuhüvitis (10 158, 60 eurot) tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi rahuldatakse ligikaudselt 50 % ulatuses, jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja