lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-139895/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 22.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-22-139895/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 416 lg 1, 2Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 147 lg 1, 2Aegumistähtaja algusTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-139895

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-139895

Tsiviilasi

GelvoraSergel OÜ väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4717,49 eurot

hagi

E.

S.

(S.)

vastu

võlgnevuse

Menetlusosalised ja nende Hageja: GelvoraSergel OÜ (registrikood: 14550827, asukoht: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10151, Harju maakond; esindajad lepinguline esindaja R. S, e-post: XXX). Kostja: E. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada GelvoraSergel OÜ hagi E. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista E. S. GelvoraSergel OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 4495,11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 2779,75 eurot, intressist 181,04 eurot, sissenõudmiskulust 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1494,32 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 6Otsuse sisu
TsMS § 4842
TsMS § 630 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 1
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 412 lg 1Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
Välja mõista E. S. GelvoraSergel OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2779,75 eurolt) alates 02.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud E. S. kanda.
5.Välja mõista E. S. GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskulud summas 580 eurot.
6.Välja mõista E. S. GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 24-29, 61-62)

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX (edaspidi krediidiandja) ja kostja XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot ning kohustus selle tagastama vastavalt maksegraafikule koos intressi ja lepingu haldustasuga. Lepingu täitmise tähtpäev oli 18.04.2022. a. Intressimäär tagastamata krediidisummalt 19,90% aastas, krediidi kulukuse määr aasta kohta 21,81%.
2.Kuna kostja ei täitnud lepingut ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis krediidiandja kostjale 17.02.2020. a hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist. Krediidiandja saatis 20.03.2020. a kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ning tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 5.1. ja 5.1.1. ütles lepingu üles 20.03.2020. a.
3.VÕS § 1132 lg 1 ja krediidilepingu p 6.4. alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Kostjale on tasuta saadetud 17.02.2020. a hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kostjale saadetud 20.03.2020. a meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta on tasuline (5 eurot).
4.Lepingu ülesütlemise seisuga on kostja tasunud krediidisumma katteks 1220,25 eurot. Seega on tasumata 2779,75 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata ka laenuintressid 16.12.2019. a kuni 16.03.2020. a maksete eest 176,94 eurot ja 4,10 eurot 15.04.2020. a maksest ehk kokku summas 181,04 eurot.
5.07.05.2020. a loovutas krediidiandja lepingust tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le (hageja). 10.05.2020. a teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.05.2020. a ja 30.05.2020. a. Tuginedes lepingu punktile 6.4. ja VÕS § 1132 lg 2 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletuskirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 35 eurot.
6.Hageja arvestab viivist lepingu põhitingimustes kokku lepitud määraga 19,90% aastas tasumata põhinõudelt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 21.03.2020. a kuni 01.12.2022. a summas 1494,32 eurot. Viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 2779,75 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 02.12.2022. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Hageja ei nõustu kostjaga, et nõue on aegunud. Kostjaga öeldi leping üles 20.03.2020. a ning sellest ajast muutus laen ja kõrvalnõuded sissenõutavaks. Aegumine peatus 21.10.2022. a maksekäsu kiirmenetluse esitamisega. Seega ei ole nõue aegunud.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 4495,11 eurot, mis koosneb põhivõlast 2779,75 eurot, intressist 181,04 eurot, sissenõudmiskulust 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 1494,32 eurot ning täiendavalt viivised põhinõudelt alates 02.12.2022. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 56, 73)
9.Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud. Kostjal puudub igasugune informatsioon selle kohta, miks selle lepingu mittetäitmisest tingitud võlga nõuab välja hageja. Lepingu ülesütlemise tähtaeg ei näita lepingu tingimuste mittetäitmise algusaega. Kostja katkestas lähtuvalt järsult halvenenud majanduslikust olukorrast lepingutingimuste täitmise alates oktoobrist XXX. Hagejal oli kolm aastat aega esitada hagi kohtusse nõude väljanõudmiseks, mida ta ei teinud. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud antud hagi täitma kuna nõue on juba aegunud.

KOHTU SEISUKOHT

10.Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt aegumist.
12.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
13.XXX ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingust, selle lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste p-st 1.1 ning maksegraafikust nähtuvalt tuli krediidisumma tagastada 48 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 18.04.2022. a (dtl 36-39). Maksegraafikust (dtl 39) nähtuvalt oli igakuise osamakse suurus 121,51 eurot (v.a 16.04.2018. a osamakse, mis oli 57,49 eurot ja 18.04.2022. a osamakse, mis oli 122,68 eurot).
14.Lepingu p 5.1 ja 5.1.1 sätestab, et pangal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning pank on andnud kliendile edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on krediidiandja 17.02.2020. a edastanud kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 40), millest nähtuvalt on kostjal tasumata krediidisumma 229,96 eurot ja intressid 134,57 eurot, ehk siis kolme kuu osamaksed. Tulenevalt lepingu p 5.1.1 ja VÕS § 416 lg 2 on krediidiandja andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 05.03.2020. a ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja on 20.03.2020. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 41), millega luges lepingu ülesöelduks alates 20.03.2020. a.
16.Kohus ei nõustu kostja väitega, et aegumise algusaega tuleks hakata arvestama ajast, mil kostja katkestas lepingu mittetäitmise. Kostja on vastuses kohtule avaldanud, et oktoobris XXXX katkestas osamaksete tasumise. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse. Tegemist on lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega kostja poolt, mille tagajärjel võib krediidiandja kasutada lepingust ja võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Antud juhul on krediidiandja öelnud lepingu üles ning kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla tasumiseks). Seega oli krediidiandjal õigus öelda leping üles ning lepingu ülesütlemisega muutub kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
17.Seega algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 20.03.2020. a, mil tagastamata krediidisumma ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks.
18.Hageja esitas kostja vastu krediidilepingust tuleneva võla saamiseks Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.10.2022. a. (dtl 3-5), mille menetlemine jätkus

hagimenetluses. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 21.10.2022. a aegumine peatus ning hageja nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, siis ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning hagi ei ole aegunud.

19.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
20.Kostja hagis esitatud põhivõla summale ja kõrvalnõuetele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on avaldanud, et temale on arusaamatu, mis põhjusel hageja võlga nõuab.
21.VÕS § 164 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks.
22.Kohtule esitatud 07.05.2020. a kinnitusest (dtl 42) nähtuvalt on XXX loovutanud kostjaga sõlmitud krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning kostjale on selle kohta saadetud ka 10.05.2020. a teavitus (dtl 43). Arvestades, et kostjale oli teatatud nõude loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt võlgnevuse tasumist.
23.Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata ja hageja on krediidilepingu üles öelnud, siis on hagejal õigus nõuda tagastamata krediidisumma 2779,75 euro tasumist.
24.Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda intressi 19,90% aastas. Intressiarvestuse kohaselt on kostjal tasumata intress kuni lepingu lõpetamiseni s.o 20.03.2022. a summas 181,04 eurot. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud.
25.Hageja on kostjale edastanud enne lepingu lõppemist 17.02.2020. a hoiatuse ja 20.03.2020. a teate lepingu ülesütlemisest (dtl 40-41) ning pärast lepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja 10.05.2020. a, 20.05.2020. a ja 30.05.2020. a (dtl 43-45). Kohus leiab, et sissenõudmiskulud lepingu kehtivusajal 5 eurot ja pärast lepingu lõppemist 35 eurot VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 alusel kokku summas 40 eurot, on põhjendatud.
26.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
27.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12).

28.Lepingu p 6.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on lepingus ette nähtud intressimäärana s.o lepingujärgses intressimääras 19,90% aastas. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 21.03.2020. a kuni 01.12.2022. a summas 1494,32 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud.
29.Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras on põhjendatud.
30.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2779,75 eurot, intress 181,04 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1494,32 eurot ja täiendavalt viivis alates 02.12.2022. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

31.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 560 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 149,87 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 410,13 eurot) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
35.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4717,49 eurot tasuda riigilõivu 560 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
36.Kohus leiab, et esindaja kulu summas 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).
37.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 580 eurot.
38.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja