Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-22-145084
Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Gerli Luik
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
16. märts 2023, Jõhvi kohtumaja 2-22-145084
Kohtuasi
AS PlusPlus Capital hagi N. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Menetluse liik
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: xxx Kostja: N. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-posti aadress: xxx Kirjalik menetlus
1(3)
2-22-145084 Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi N. K. vastu võlgnevuse nõudes. 13.03.2023 esitasid pooled kohtule digiallkirjastatud kompromissi. Pooled leppisid kokku, et kostja tasus 09.03.2023 PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank) viitenumbriga xxxxxxxxx põhivõlgnevuse 65,71 eurot, viivisevõlgnevuse 12,87 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, pool riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kokku summas 363,58 eurot. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled märkisid, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Hageja palus vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-145084 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled kinnitasid, et sissenõudmiskulu summas 25 eurot, pool riigilõivust summas 50 eurot ning vähendatud kujul õigusabikulud summas 210 eurot on kostja hagejale tasunud. Seega menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku 2(3)
2-22-145084 leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1⁄2 ulatuses tagastamiseks. PlusPlus Capital AS-ile tuleb tagastada hagi esitamisel pooles ulatuses tasutud riigilõiv summas 17,50 eurot PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.