lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-111154/11

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-111154/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2025-11-21
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-11-20
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-01
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-02
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-07
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-02-17

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 1, 13, 2, 3, 4KAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Primero Finance OÜ12401448(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-111154

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

13 282,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), lepinguline esindaja C M Kostja: S K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2025

1.Jätta Primero Finance OÜ hagi S K vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

2-25-111154 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx/xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (sh lepingutasu 314,95 eurot). Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja mootorsõiduki 2014.a xxx (reg mark xxx, ostuhind 6299 eurot). Hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenusummat 3150 euro võrra. Laenusumma suurendamise tulemusel oli laenu tagastamata osa 9763,95 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ütles hageja lepingu 21.03.2025 avaldusega üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 10 215,09 eurot, s.o põhivõlgnevus 9336,93 eurot, intress 863,33 eurot, viivis 6,63 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
2.Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,50%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja kontrolliti kostja viimase kolme kuu sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Kostja kontoväljavõtet ei küsitud ega analüüsitud. Krediidivõimekuse hindamisel on hageja arvestanud kostja sissetulekuks 1749,98 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ja kohustusteks 250 eurot. Taotletava laenu igakuise osamakse suuruseks kujunes 180,13 eurot. Võlausaldaja arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu kuumakse maha arvestamist vabu vahendeid 1069,85 eurot (1749,98 – 250 – 250 – 180,13).
3.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis hageja kostjale 21.03.2025 lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 9336,93 eurot, intressi 863,33 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 6,63 eurot.
4.Koos hagiavaldusega on hageja esitanud nõude ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx ja lepingu lisa nr xxx alusel 9449 eurot laenu (laenu summa ilma lepingutasuta). Kostja on lepingu ja selle lisa alusel teinud tagasimakseid 2663,61 eurot, millest 10 eurot on arvestatud kahe erineva makse hilinemisega tekkinud sissenõudekulude katteks. Seega on tasutud põhivõlgnevus summas 2653,61 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 22.02.2024 – 22.06.2027 täielikult ning 22.07.2027 osamakse osaliselt (dtl 34).
5.Juhul kui kohus leiab, et laenu võimaldamisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodi 22.07.2027 kuni 22.12.2030 eest kogusummas 6795,39 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 16.12.2024, ei ole kostja maksegraafikus märgitud maksekuupäevadest kinni pidanud, kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ega lepingu üles ütlemisele, ei tagastanud tagatiseks olevat ja hagejale kuuluvat autot, on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi.
6.Kohus võttis hagi 28.05.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.08.2025 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 21.07.2025). Hagile vastamise tähtpäev oli 03.09.2025. Kostja hagile ei vastanud. 2/6

2-25-111154

7.Kohtuistungile (18.11.2025) kostja ei ilmunud. Hageja jäi kirjalikult esitatu juurde. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude esitamist tuleks hageja hinnangul lubada, kuna kostjaga puudub kontakt, ta ei ole autot tagastanud ega teinud lepingujärgseid makseid. Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväidet. Laenu tagatiseks olnud auto on Europargi poolt arestitud ning ootab müüki.
8.Hageja esindaja on hageja töötaja, menetluskuludeks on üksnes riigilõiv ning maksekäsu kiirmenetluse kulu. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud täitmisnõuet (TsMS § 369).
10.Pimero Finance OÜ ja kostja sõlmisid 22.01.2024 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 6613,95 eurot laenu (dtl 39-47, sh lepingutasu 314,95 eurot). Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Laen on välja makstud sõiduki müüjale (dtl 53). Hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2024 lepingu lisa nr xxx, millega suurendati laenu summat 3150 euro võrra (dtl 56-69). See osa laenust maksti välja kostjale (dtl 70).
11.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
12.Lepingu p 5.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl 42). Sama säte sisaldus lepingumuudatuse p-s 4.1 (dtl 59).
13.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 34,50% aastas, lepingumuudatuse järel 31,68% (dtl 65). Samad tulemused (34,52% ja 31,68%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

3/6

2-25-111154

16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
17.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu ja selle lisa sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.
17.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
17.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
17.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
17.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

4/6

2-25-111154

18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, on kostjal tasutud täies ulatuses osamaksed perioodi 22.02.2024 kuni 22.06.2027 eest ning osaliselt 22.07.2027 osamakse.
20.Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine hageja poolt 21.03.2025 avaldusega ei saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt maksegraafikule.
21.Hageja on alternatiivsena esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus (alates 22.07.2027 kuni 22.01.2031) sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed kogusummas 6795,39 eurot.
22.Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Reeglina saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82, § 101 lg 1 p 1). Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud).
23.Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Asjaolu, et kostja pole tulevikus sissenõutavaks muutuvale nõudele vastuväiteid esitanud, ei oma õiguslikult määravat tähendust. Sellise nõude saab rahuldada, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nõude eeldusi peab tõendama hageja, sõltumata kostja vastuväidetest või nende puudumisest.
24.Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude eelduse aluseks on esmajoones varasem rikkumine aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega oma kohustuste täitmisest (RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 14). Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste osamaksetega, on põhjendatud kohaldada TsMS § 369 ja pärast vaidlustatud otsuse tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (TlnRnKo 19.09.2025, 2-2313049/16, p 19; TlnRnKo 11.04.2025, 2-23-10680, p 10).
25.Praeguses asjas TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole, sest kostja ei ole oma rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on ta täitnud lepingust tulenevad kohustused etteulatuvalt kuni 2027. aasta suveni. Seetõttu ei saa kostjale praegu ette heita igakuiste maksete tegemata jätmist või teha sellest sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust, et ta ka 2027. aastal oma kohustusi täitma ei hakka. Auto tagastamata jätmist ei saa kostjale ette heita, kuna pooltevahelist lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei saa tal olla ka auto tagastamise kohustust. Kui auto müüakse täitemenetluses Europargi nõude katteks, on hagejal auto omanikuna õigus omale saada ülejääk, mis mõjutab kostja kohustuse jäägi suurust. Praegu hagi esitamine kostja vastu on ennatlik. Üksnes kohtumenetluses mitteosalemine TsMS § 369 kohaldamiseks maakohtu hinnangul piisav 5/6

2-25-111154 ei ole. Sellest ei järeldu ilma kahtlusteta, et kostja ei täida tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet.

26.VÕS § 108 lg 1 kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel juhul kostja oma kohustusi rikkunud ei ole. Kujunenud olukorras ei ole alust eeldada, et kostja oma kohustusi õigel ajal ei täida, seetõttu pole alust kohaldada ka TsMS § 369.
27.Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29.Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja