lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-109/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-109/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1853
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulVÕS § 1047 lg 1Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 208 lg 1Kostja asendamine ja kaasamineTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-109/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.02.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

10. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-109

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Everal Järve OÜ vastu ebaõigete andmete eemaldamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 1. veebruari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja (vastustaja): Everal Järve OÜ, lepinguline esindaja Carlo Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 1. veebruari 2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda, v.a riigilõiv osas, mille maakohus määras tagastada.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 429 lg 4Hagist loobumine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 31 lg 5Juriidilise isiku organid
TsÜS § 75 lg 2Tahteavalduse tõlgendamine

MENETLUSE KÄIK

1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule hagi Everal Järve OÜ (kostja) vastu ja palus kohustada kostjat eemaldama hageja Google’i arvustustest Google’i kasutaja „XXX“ tehtud arvustused. Hageja tugines sellele, et arvustus on ebaõige ja rikub tema õigusi.
2.Kostja 20. jaanuari 2023 hagivastuse kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole hageja kohta arvustusi avaldanud. Arvustused on avaldanud kostja juhatuse liige Y (edaspidi: juhatuse liige) füüsilise isikuna. Praeguseks on ta arvustused eemaldanud. Hagis etteheidetava teo omistamine kostjale on vale ja kostja ei ole kohane menetlusosaline, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
3.Hageja esitas 20. jaanuaril 2023 hagist loobumise avalduse põhjendusega, et pärast hagi esitamist kostja eemaldas arvustused. Hageja palub võtta vastu avaldus hagist loobumiseks, menetlus lõpetada ja tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja eemaldas arvustused pärast hagi esitamist.
4.Kostja esitas 24. jaanuaril 2023 seisukoha, milles teatas, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumise osas. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda, kuna hagi oli esitatud vale isiku vastu.
5.Hageja leiab 30. jaanuari 2023 seisukohas, et kostja on vastutusest vabanemiseks asunud väitma, et õigusvastast tegu ei pannud toime kostja, vaid juhatuse liige. Hageja leiab, et juhatuse liikme tegevuse saab õiguslikult omistada kostjale kui juriidilisele isikule.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus tegi 1. veebruaril 2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega võttis vastu hagist loobumise, jättis menetluskulud hageja kanda ja määras hagejale tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
6.1.Maakohus juhindus loobumise vastuvõtmisel ja menetluse lõpetamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3 ning § 429 lg-test 1 ja 4. Menetluses ei osale tsiviilkohtumenetlusteovõimetut hagejat, mistõttu avaldusest loobumine ei ole vastuolus sellise isiku huvidega. Samuti ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi.
6.2.Menetluskulude jaotuse otsustamiseks tuli TsMS § 168 lg 4 või 5 kohaldamiseks lahendada küsimus, kes oli arvustuste avaldaja – kas kostja või juhatuse liige.
6.2.1.Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, et avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-13, p 40; 21. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16).
6.2.2.Vaidlusalused arvustused tegi Google’i kasutaja „XXX“. Hagiavalduse p-st 27 nähtuvalt on Google’i kasutaja „XXX“ taga juhatuse liige kui füüsiline isik. Sellest järeldub, et arvustused avaldas ja kõrvaldas juhatuse liige. Samu arvustusi ei tehtud kostja ega tema käitatava Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Neil kaalutlustel pole kostja arvustuste avaldaja VÕS § 1047 tähenduses. Ühtlasi pole ta nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid arvustused kõrvaldas menetlusväline isik.
6.2.3.Juhatuse liikme seotus kostjaga ei muuda Google’i konto „XXX“ alt tehtud arvustusi kostja arvustusteks ega kostjat arvustuste avaldajaks ja kõrvaldajaks. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega, et juhatuse liikme tegevus ongi just kostja tegevus või et tuleks kohaldada tööandja vastutust töötaja tegevuse eest. Maakohus põhjendas, et juhatuse liikmeks olek ei välista tegutsemist füüsilise isikuna ning juhatuse liikmele on alusetu kohaldada töötaja ja tööandja vahelise vastutuse sätteid. 2 (5)
6.2.4.Hagiavalduse p-st 1 nähtuvalt võimaldab Google anda hinnanguid ettevõttele ning arvustuste eesmärk on kogemuse jagamine, et võimaldada tulevastel klientidel ja koostööpartneritel teha valikuid. Seega on asjaomased arvustused avalikkusele suunatud tahteavaldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 kohaselt tuleb neid järelikult tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kasutajakonto „XXX“ nimetus viitab otseselt füüsilisele isikule ja selle konto kaudu tehtud arvustust mõistab mõistlik isik kui arvustust, mille tegi füüsiline isik. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kostja oli hageja klient. Mõistlik isik ei tea ega peagi teadma, kellega oli hagejal kui arvustatud isikul õigussuhe. Poolte kliendisuhe ei saa olla arvustuste kui avalikkusele suunatud tahteavalduste tõlgendamise, sh avaldaja määratlemise alus.
6.2.5.Kasutajakonto „XXX“ juures on välja toodud kostja käitatava Sushi Cafe asukoht ja kontaktid. See ei muuda juhatuse liikme arvustusi tehtuks kostja nimel. Kostja oleks arvustuste avaldaja, kui arvustus oleks tehtud tema või Sushi Cafe Google’i kasutajakonto kaudu. Nii see käesoleval juhul ei ole.
6.3.Järgmiseks hindas maakohus hageja väidet, et ka kostja asendamise vajaduse korral tuleks hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 208 lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks ja hagi tagasivõtmisel (põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu) jäetakse menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Seni on hageja esitanud hagi ainult kostja vastu ja sellest 20. jaanuaril 2023 loobunud. Kostja asendamist pole hageja taotlenud. Pealegi ei muudaks see midagi seniste menetluskulude jaotuses. Eeldatavasti ei saakski hageja enam esitada nõuet juhatuse liikme vastu, sest hageja õiguste rikkumine on lõppenud.
6.4.Eeltoodud kaalutlustel jättis maakohus menetluskulud hagist loobumisel TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ta ei esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu. Niisiis pole vaja kulusid kindlaks määrata.
6.5.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus riigilõivu 420 eurot, millest tagastada tuleb 210 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7.Hageja esitas 16. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja panna kõik kulud kostja kanda. Teise võimalusena taotleb hageja vaidlustatud määruse tervikuna tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.
7.1.Hageja leiab jätkuvalt, et juhatuse liikme tegevus on omistatav kostjale. Maakohus eksis VÕS § 1047 lg 1 ja TsÜS § 75 lg 2 kohaldamisel, kui rakendas mõistliku kõrvalseisja kriteeriumit avaldaja isiku (mitte aga avalduse sisu) osas. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 1, kui jättis hindamata hageja tõendid või hindas neid valesti. Hageja tõendas, et konto „XXX“ on kasutusel kostja ettevõtluses ega ole isiklikus kasutuses. Määrav ei ole konto nimetus, vaid selle sisu.
7.2.Kaebuse alternatiivse taotluse osas tugineb hageja selgitamiskohustuse rikkumisele. Hageja arvates pidanuks maakohus selgitamiskohustuse täitmise raames andma hagejale võimaluse esitada kostja asendamise taotlus.
8.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. veebruaril 2023.

3 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab ka sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.
10.Maakohus jättis hagist loobumise vastuvõtmisel menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
10.1.Esmalt on kohane märkida, et TsMS § 168 lg 4 näeb ette üldreegli ja lg 5 sellest erandi. Kui hageja taotles erandi kohaldamist, siis pidi ta tooma esile ja tõendama vastavad asjaolud. Maakohus järeldas õigesti, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused puuduvad.
10.2.Maakohus kohaldas VÕS § 1047 sätteid ja TsÜS § 75 lg 2 asjakohaselt, kui rakendas mõistliku kõrvalseisja kriteeriumit vaidlusaluste arvustuste avaldaja isiku osas. Kuigi eelmises p-s 10.1 märgitu kohaselt pidi just hageja tooma esile ja tõendama asjaolud, mis võimaldavad omistada kasutaja „XXX“ tegevuse kostjale, siis ei takistanud see maakohtul analüüsimast, kuidas saab avaldustest nende tegija isiku osas aru mõistlik kõrvalseisja.
10.3.Ainetu on hageja etteheide, et tema väited ja tõendid jäid hindamata. Maakohus käsitles vaidlustatud määruse lk 3 esimeses ja kolmandas lõigus hageja väiteid kasutaja „XXX“ ja kostja seoste kohta. Kuigi maakohus ei viidanud siinjuures tõenditele, siis põhjendas ta piisavalt, miks ei ole hageja väited õiged. Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha teistsugust järeldust, sest maakohus lähtuski neist asjaoludest, mis nähtuvad tõenditest. Ringkonnakohus nõustub, et Google’i kasutaja juures avaldatud fotode kohta kohviku nime ja aadressi avaldamine (dtl 20) ei võimalda omistada kasutajat ega tema profiili kaudu tehtud toiminguid sama kohvikut käitavale äriühingule. Sama kohviku asukoha andmed Google’i kaardirakenduses (dtl 21–22) ei viita aga kasutajale „XXX“.
10.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et juhatuse liikme tegevus ei ole käesoleval juhul omistatav kostjale. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sellest tuleneb, et juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel on äratuntav seos temale sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5917, p 11). Kui juriidilisel isikul on huvi käituda teise isiku õigusi rikkudes, võib eeldada, et ka tema juhatuse liikme tegevus on suunatud selle huvi realiseerimisele sõltumata sellest, kas juhatuse liige tegutseb oma sisesuhtest tuleneva pädevuse piires või ületab seda (Riigikohtu
19.detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 16.2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
29.novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-60162, p 15.1). Siiski ei saa sellist eeldust omakorda üle kanda tegevusele, kus juhatuse liikme käitumises puudub piisav äratuntav seos ja ka tahe tegutseda juriidilise isiku nimel. Käesoleval juhul on see nii.
10.5.Kokkuvõttes ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.
11.Samuti pole põhjendatud hageja alternatiivne taotlus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Hagist loobumine on hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab TsMS § 429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele hageja ei tugine. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist (TsMS § 428 lg 1 p 3). Maakohtul ei olnud seega vajadust selgitada hagejale kostja asendamisega seonduvat. Pealegi märkis maakohus õigesti, et see ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust. Kui hageja leiab, et juhatuse liige rikkus tema õigusi, siis on tal jätkuvalt võimalik esitada sellekohane hagi. Maakohtu määruse võimalikele üllatuslikele aspektidele sai hageja tugineda määruskaebuses. 4 (5)
12.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Sarnaselt maakohtu menetlusega ei nähtu ka praegu toimikust, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja