lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-1251/20

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 06.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-23-1251/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 6Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleFiMS § 54 lg 1, 4PankrS § 23 lg 4, 6FiMS § 10FiMS § 8KMS § 15 lg 1KäibemaksumääradPankrS § 21 lg 4PankrS § 65 lg 11PankS § 23 lg 3TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1251

Tsiviilasi

H. R. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): H. R. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxx Usaldusisik: K. M. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistung

28. veebruar 2023

RESOLUTSIOON

Rahuldada H. R. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

2.Jätta läbi vaatamata H. R. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Vabastada K. M. H. R. usaldusisiku kohustustest.

Jätta läbi vaatamata kohtutäituri O. K. taotlus täitemenetluste jätmiseks.

Jätta H. R. menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.

6.Anda H. R. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata H. R. usaldusisiku K. M. tasuks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125 eurot 40 senti, ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Sarnased lahendid

Muud
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 424 lg 2Hagi tagasivõtmine
TsMS § 425 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise kord
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
7.
Tühistada Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning H. R. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele kohtutäituritele O. K. , A. K. ja A. B. .

ning

pärast

jõustumist

saata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1.H. R. (avaldaja, võlgnik) esitas 24. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja palus ka peatada tema suhtes algatatud täitemenetlused. Avalduse kohaselt on avaldaja lesk. Ta töötab xxxxxxxxxxxxxxxx hooldajana. Tema igakuine töötasu on 800 eurot (neto). Avaldaja saab igakuiselt ka töövõimetoetust 280 eurot ja sotsiaaltoetust 34 eurot. Tema igakuised väljaminekud on 711 eurot. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees kokku 44 354 eurot 16 senti. Avaldajal tekkisid makseraskused, kui ta võttis koos abikaasaga maja ostmiseks laenu. Mingil hetkel ei olnud avaldajal ega tema abikaasal tööd. Maja müügi ärahoidmiseks, laenude tasumiseks ja elamiseks võeti järgmiseid laene. Avaldajal tekkisid pärast oma abikaasa surma võlad.
2.Maakohus võttis avalduse 26. jaanuari 2023 määrusega menetlusse ning nimetas avaldaja usaldusisikuks K. M. (usaldusisik).
3.Kohtutäitur O. K. esitas 17. veebruaril 2023 kohtule taotluse täitemenetluste jätkamiseks avaldaja pankroti väljakuulutamise korral.
4.Usaldusisik palub kohtul kaaluda võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist ja jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule sõiduk, tema igakuine sissetulek on kokku 1029 eurot ning kohustusi vähemalt 48 160 eurot 9 senti. Võlgnik on teinud enda majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud. Ta võttis 2019. a-l vastu surnud abikaasa pärimismenetluses pärandvara inventuurita. Lisaks sõlmis ta xx-xxxxxxxx lepingu, millega lõpetati ühisomandi kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx ja mille tulemusena sai kinnisasja omanikuks xxxxxxxxx. xxxxxxxxx kohustus võlgnikule tasuma hüvitist 25 000 eurot, sh 5220 eurot sularahas. Puuduvad andmed, et võlgnik tasus sellest täitemenetluses olevaid nõudeid. Ülejäänud hüvitis 19 780 eurot kanti võlgniku korraldusel tema õetütre nimele ostetud

korteriomandi ostuhinna tasumiseks. Kohtutäitur O. K. esitas kohtule hagi kõnealuse kinkelepingu tagasivõitmiseks ning 19 780 euro saamiseks. Nimetatud asjas sõlmiti kompromiss. Usaldusisik palus kinnitada oma tasuks 752 eurot 40 senti (sh käibemaks 125 eurot 40 senti eurot) ning hüvitada see menetlusabi korras riigi vahendite arvel või muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil.

5.Avaldaja esitas 28. veebruari 2023. a istungil taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab, et avaldaja taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadusiku (TsMS) vastavaid sätteid.
8.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Avaldaja avaldas maksejõuetusavalduse tagasivõtmise soovi 28. veebruari 2023. a istungil, mis on protokollitud (II kd, tl 98 pöördel). Kohus leiab, et avaldaja tagasivõtmise taotlus tuleb rahuldada. Eelneva tõttu puudub ka vajadus otsustada kohtutäituri O. K. 17. veebruari 2023. a menetlusdokumendis esitatud taotluse üle täitemenetluste jätkamise kohta – avaldaja vara suhtes toimuv sundtäitmine jätkub (vt käesoleva määruse p 9). TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 26. jaanuari 2023. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise (I kd, tl-d 17–18). Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele O. K. , A. K. ja A. B. .
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega avaldaja kanda.

11.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 627 euro, millele lisandub käibemaks 125 eurot 40 senti.
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning vajalikud menetlustoimingud teostanud (muu hulgas selgitanud välja avaldaja vara ja kohustused ning koostanud aruande). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 8 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr (66 eurot, millele lisandub käibemaks). Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 627 eurot.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 % (KMS § 15 lg 1), s.o 125 eurot 40 senti.
12.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet võib kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbivaatamata jättes.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna avaldajal asja materjalidest nähtuvalt piisav vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja