lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-10110/52

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 21.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-18-10110/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1938
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatuseadmuse muutmise seadus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-02-03
Kiri
Viru Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-02-13
Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kirja edastamine
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-12
Vastuskiri
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 6, 7, 8PankrS § 173 lg 1Pankrs § 172 lg 4PankrS § 176 lg 1PankrS § 177 lg 1PankrS § 1933 lg 1PankrS § 2PankrS § 3 lg 3TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-10110/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus25.07.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2023. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10110

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlustoiming Ärakuulamise toimumise aeg

Võlgniku T E kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik (usaldusisik): T E, isikukood XXX, elukoht XXX Võlausaldaja OÜ Julianus Inkasso, registrikood 10686553, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Weizenbergi tn 20, lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, e-post: [email protected] Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine 30.01.2023

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada T E (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada T E kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 25.07.2018.a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada T E (isikukood XXX) usaldusisiku kohustustest.
3.Avaldada teade T E (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-10110 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud

1.Pärnu Maakohtu 07.01.2019 määrusega lõpetati võlgniku T E pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Pärnu Maakohtule T E usaldusisiku aruanded 14.01.2020, 08.01.2021, 14.01.2022. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 09.01.2023. Aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ XXX. Võlgniku ülalpidamisel on üks laps, kes on õpilane. Vara ei oma. Alates aprillist on võlgnik sunnitud tervislikel põhjustel töökoormust vähendama.
2.Kohus küsis võlausaldaja seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 13.01.2023 teatas võlausaldaja, et antud isikul puuduvad võlausaldaja menetluses olevad võlanõuded. 16.01.2023 kohus selgitas võlausaldajale, et OÜ Julianus Inkasso on endise võlausaldaja Aktsiaselts Lowell Eesti õigusjärglane ja andis võlausaldajale täiendava tähtaja selgituste esitamiseks. 26.01.2023 teatas võlausaldaja OÜ Julianus Inkasso, et alates 07.01.2019 – 26.01.2023 on võlgnik tasunud võlausaldajale kokku 215,00 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust, mistõttu palub Julianus Inkasso OÜ jätta T E taotlus kohustusest vabastamise kohta rahuldamata.
3.30.01.2023 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et talle on arusaamatu kuidas ta enda tervise juures suudaks otsida tulutoovamat tegevust. Tal on 15 aastat tagasi tuvastatud reumatriit, senine tööandja on talle tööd võimaldanud teha vastavalt tema tervislikule seisundile. Aprillist peab ta aga enda töökoormust veelgi vähendama. Võlgnikule jäi ka arusaamatuks see, et missugune tööandja oleks talle rohkem töötasu tasunud, tal ei ole eriharidust. Võlgnik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada teda allesjäänud kohustustest.
4.03.02.2023.a esitas võlgnik maksekorraldused, millest nähtuvalt on ta perioodil 05.01.2020 kuni 04.01.2023 tasunud võlausaldajale 435 eurot. Lisaks esitas võlgnik Eesti Töötukassa 29.10.2019 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FiMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 07.01.2019 ning käesolevaks ajaks on sellest 4 aastat möödunud. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.

2-18-10110

6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruandeid koos pangakonto väljavõttega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud 30.01.2023. Kohus andis võlausaldajale võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldaja palub jätta T E taotlus kohustusest vabastamise kohta rahuldamata.
7.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
8.Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule iga-aastaselt põhjalikud aruanded ja enda pangakonto väljavõtted. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud 4 aasta jooksul töötasu enamasti määras, mis ei ületanud tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. T E on 4 aastase perioodi jooksul olnud võimeline tegema jaotiste alusel väljamakseid võlausaldajale 5-l korral. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele.
9.Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealise lapse kasvatamise tõttu ja tervislikel põhjustel võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul oli võlgnikul kaks ülalpeetavat, kahel viimasel aastal üks ülalpeetav. Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud Eesti Töötukassa 29.10.2019 otsusest, et võlgnikule on tervislikust seisundist tulenevalt määratud töövõimetoetus ja tal on määratud osaline töövõime perioodiks 01.11.201916.10.2024. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise

2-18-10110 menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 211-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal on ülalpeetav ja määratud osaline töövõime. Võlgnik selgitas, et tegelikkuses tuli talle tööandja vastu võimaldades tal töötada sõltuvalt võlgniku tervislikust seisundist. Mujal talle selliselt töötamist ei võimaldata, lisaks puudub võlgnikul eriharidus. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et aruannetest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud ja teeninud tulu, millele ei ole saanud pöörata võlausaldajale sobivas summas sissenõuet, kuid vaatamata sellele on võlgnik oma kohustusi täitnud ja väljamakseid teinud ning aruandeid esitanud. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

10.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealist last ja teinud tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajale väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
11.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul on alaealine ülalpeetav ning osaline töövõime. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuse likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevust vähendada. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajale võlgnevust võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

2-18-10110

12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
13.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
14.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja