lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-133762/16

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-133762/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 116 lg 1, 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaTMS § 2TäitedokumendidTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Event Leader OÜ14719673(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-133762

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2023. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-133762

Tsiviilasi E Š hagi Event Leader OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 233,8 eurot. Menetlusosalised ja nende Hageja: E Š (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: Event Leader OÜ (registrikood 14719673, asukoht Seebi 1, 11316 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige E G epost xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus. Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada E Š hagi Event Leader OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Event Leader OÜ-lt E Š kasuks põhivõlgnevus summas 214,2 eurot kasuks.
3.Välja mõista Event Leader OÜ-lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,4 eurot E Š kasuks.
4.Välja mõista Event Leader OÜ-lt E Š kasuks viivis põhinõude (s.o. 214,2 euro) tasumata osalt alates 21.10.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 188 lg 1Taganemise avaldus ja tagajärjed
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 637Tasu maksmise kohustus
VÕS § 642 lg 1Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Menetluskulud jätta Event Leader OÜ kanda.
6.Rahuldada E Š menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista Event Leader OÜ-lt menetluskulud summas 505 eurot (sh riigilõiv 100 eurot) E Š kasuks.
8.Tagastada E Šle enamtasutud riigilõiv summas 65 eurot E Š arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 21.10.2022. a esitatud hagiavalduse kohaselt pidi 24.03.2022 toimuma üritus (Valeri Meladze kontsert). Hageja on eelnevalt (s.o 15.02.2022) ostnud eelnimetatud üritusele kolm piletit. 24.03.2022 jäi eelnimetatud kontsert ära, mistõttu 13.04.2022 pöördus Hageja Kostja poole lepingust taganemise ja raha summas 214.20 eurot tagastamise nõudega. Kostja ignoreeris Hageja pöördumist ja jättis nõutud raha tagastamata.
2.11.05.2022 pöördus Hageja Tarbijavaidluskomisjoni poole avaldusega, mille kohaselt nõudis võlgnikult tagasi 24.03.2022 kontserdi ära jäämise tõttu raha summas 214.20 eurot. 25.08.2022 koostas Tarbijavaidluste komisjon otsuse nr 19-1/22-06409-016, mille resolutiivosa kohaselt otsustas rahuldada Hageja avalduse ning kohustas Kostjal maksta Hagejale tagasi raha summas 214.20 eurot.
3.Kuivõrd tarbijavaidluste komisjoni otsus ei kuulu TMS § 2 alusel täitmisele kuuluvate täitedokumentide hulka, pöördus Hageja Pärnu Maakohtu poole nõudega Event Leader OÜ suhtes nõudmaks tagastamisele kuuluvat summat. 31.08.2022 esitas Hageja Kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 214.20 euro saamiseks. Kostja esitas vastuväidet hilinemisega ehk 19.09.2022. Vaatamata Hageja selgitustele Kostja hilinenult esitatud vastuväite osas lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis menetluse jätkamiseks asja üle. Hageja on seisukohal, et Pärnu Maakohus pidi jätma 19.09.2022 Kostja vastuväide tähelepanuta ning rahuldama tema 31.08.2022 avalduse.
4.Muuhulgas leiab Hageja, et Kostjalt kuuluvad käesoleva seisuga väljamõistmisele alljärgnevad nõuded: Põhinõue: 214.20 eurot; Kogunenud viivis 0.022% päevas alates 01.09.2022 kuni Hagiavalduse esitamiseni – 2.40 eurot; Jooksev viivis 0.022% päevas alates käesoleva Hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus
5.Kohtule 04.01.2023. a esitatud vastustes vaidleb kostja hagile vastu. 2022. aasta märtsis pidi toimuma laulja Valeri Meladze tuur Eestis. 24. veebruaril 2022 algasid traagilised sündmused seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Esimesena mõistis selle
24.veebruaril videosõnumiga avalikult hukka meie kunstnik Valeri Meladze. Sellest hoolimata saatis Tartu ja Jõhvi kontserdisaalide omanik Eesti Koncert meile 28. veebruaril kirjad Meladze kontsertide lepingute lõpetamise kohta (Lisa 1 ja 2). Kontsertreis muutus võimatuks.
6.Event Leader OU ei ole selles olukorras kuidagi süüdi ja peab seda vääramatuks jõuks. Event Leader OU oli sunnitud 3. märtsil tegema avalduse kontsertide edasilükkamise ja kõikide

küsimuste lahendamise kohta pärast uute kuupäevade määramist. Uued kontserdikuupäevad on kokku leppimisel. Tänase seisuga on Tallinna kontserdi võimalik aeg 2023. aasta märtsi lõpp. Niipea kui uus kontserdi kuupäev on välja kuulutatud ja piletid taas müügile tulevad, täidab Event Leader OU kõik vastuvõetud piletiraha tagastamise taotlused. Piletite tagastamise tähtaeg algab 2 nädalat enne uut kontsertide toimumiskuupäeva. Kliendid võivad olla uue kontserdikuupäevaga rahul ja võivad oma avalduse tagasi võtta.

7.Event Leader OU ei ignoreerinud hageja kirju. 18.04.2022 saadeti hagejale kiri ja sooviti täiendavaid andmeid. 26. aprillil saadeti hagejale kiri, et avaldus on menetlusse võetud. Hageja ei oodanud ära uue kontserdi kuupäeva ja pöördus tarbijakaitseameti poole. Me ei nõustu Tarbijakaitseameti otsusega. Kontsert lükati edasi ilma korraldaja süül. See on vääramatu jõud. Raha tagastamise tähtaeg saabub alles uue kontserdi kuupäeva paika panemisel. Tänane olukord on endiselt vääramatu jõud ja korraldaja ei saa seda mõjutada. Pärast kontserdi uue kuupäeva teatavakstegemist saab Hageja kontserdile osa võtta vanade piletitega. Sel juhul pakume Hagejale hüvitist tasuta piletite näol meie partnerite üritusele igaüks 3 head piletit järgmistele üritustele Tallinnas: Tbilisi riikliku Gribojedovi nimelise teatri külalisetendused: Tallinn, Vene Kultuurikeskus 27.02.2023 19.00 – ETENDUS MANTEL - SINEL (N. GOGOL) 28.02.2023 , 13.00 - «Karlssoni seiklused» – lasteetendus 28.02.2023 19.00 – ETENDUS «A.L.Zh.I.R. Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager». Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
9.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hageja ostis 15.02.2022 kostja kaudu kolm piletit 24.03.2022. a Valeri Meladze kontserdile. • Valeri Meladze kontserti 24.03.2022. a ei toimunud. • Hageja taganes 13.04.2022. a lepingust ja soovis kostjalt ettemaksu (214,20 euro) tagastamist. • Kostja hagejale raha ei tagastanud ning pakub hagejale võimalust kasutada pileteid tulevikus toimuvatel üritustel.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 15.02.2022. a sõlmitud töövõtuleping, milles lepiti kokku, et kostja viib läbi Valeri Meladze kontserdi ja hageja pealtvaatajana, tasub kostjale selle eest raha.
11.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud kolme kontserdipileti eest ettemaksu 214,20 eurot. Hageja taganes 13.04.2022. a lepingust, kuid kostja ettemaksu ei tagastanud. Hageja leiab, et ettemaks summas 214,20 eurot kuulub tagastamisele.
12.Kostja ei eita piletite eest saadud ettemaksu tagastamata jätmist, kuid põhjendab tagastamata jätmist sellega, et 24. veebruaril 2022 algasid traagilised sündmused seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas. Eesti Kontsert saatis kostjale 28. veebruaril kirjad Meladze kontsertide lepingute lõpetamise kohta.
13.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta kontserdipiletite eest tasu. Käesoleval juhul on hageja enda kohustuse täitnud ning tasunud kostjale 214,2 eurot, kostja ei ole aga saavutanud kokkulepitud tulemust, st kostja ei korraldanud Valeri Meladze kontserti.
14.VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Valeri Meladze kontserti ei toimunud, hagejal puudub lepingust tulenev kohustus osaleda pealtvaatajana mõnel muul kontserdil.
15.Kostja leiab kohtu hinnangul käesoleval juhul ekslikult, et tema rikkumine on vabandatav. Nõuetekohase tulemuse puudumine toob kaasa töövõtjapoolse lepingurikkumise isegi siis, kui kontserti jäi ära kostjast mitteolenevatel põhjustel (VÕS § 642 lg 1). VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
16.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist, hageja ei nõua kostjalt uue kontserdi korraldamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt ei saa raha maksmise kohustuse täitmata jätmine olla vabandatav. Kohus möönab, et sõja puhkemine võib tingida sõjas osalevate riikide finantsasutuste kaudu ülekannete

tegemise võimatuse, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kostjal ei ole ühtegi vääramatust jõust tingitud takistust, mis vabandaks rahaülekande tegemata jätmist hagejale. Kostja on aasta jooksul kasutanud hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid, kohtu hinnangul on kostja sisuliselt saanud piletiostjatelt intressita laenu enda majandustegevuse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 214,2 eurot õiguslikult põhjendatud.

17.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodil 01.09.2022. a kuni 20.10.2022. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 2,4 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
18.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 21.10.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude

kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad tema menetluskulud 570 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hagejale on õigusabi osutanud Leadlex OÜ õigusbüroo. Kohtu hinnangul vastab tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hagejale on osutatud õigusabi 4,5 tundi. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud.
22.Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013. a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
23.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 90 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
24.Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt hageja menetluskulude suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega. Kostja tegevusetus on põhjustanud hagejale olulist ebamugavust. Hageja on pidanud enda raha tagasisaamiseks pöörduma Tarbijavaidluste komisjoni, seejärel esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning lisaks ka hagiavalduse ning mitmeid menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 505 eurot (millest 65+35 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv). Enamtasutud riigilõivu summas 65 eurot, kohus tagastab hagejale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja