lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-4668/18

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-4668/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 56 lg 1Kinnistusraamatu õigsuse eeldamineKrtS § 40 lg 1Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKrtS § 9 lg 1, 2Eriomandi kokkuleppe muutmineTsMS § 654 lg 22, 6Ringkonnakohtu otsuse sisuKrtS § 1Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 13 lg 1Suhete korraldamine kokkuleppelKrtS § 3 lg 1Eriomandi loomine kokkuleppega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-4668

Tsiviilasi

Viljandi linn XXXXXX korteriühistu avaldus Henrik Johannes Kennää vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. detsembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Henrik Johannes Kennää määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Henrik Johannes Kennää (puudutatud isik), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Ingrid Vinnal

esindajad

Vastustaja: Viljandi linn XXXXXX korteriühistu (avaldaja), rk XXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2022 määrus välja mõistetud põhivõla suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlg 4 140 eurot 28 senti ja viivis põhinõudelt alates 30. märtsist 2022 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Rahuldada Henrik Johannes Kennää määruskaebus osaliselt.
3.Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.1 Rahuldada Viljandi linn XXXXXX korteriühistu avaldus Henrik Johannes Kennää vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. 3.2 Välja mõista Henrik Johannes Kennäält Viljandi linn XXXXXX korteriühistu kasuks põhivõlg 4 140 eurot 28 senti.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
KrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõtted
KrtS § 4 lg 4Eriomandi ese
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid

3.3 Välja mõista Henrik Johannes Kennäält Viljandi linn XXXXXX korteriühistu kasuks alates 30. märtsist 2022 viivis põhinõudelt 4 140 eurot 28 senti võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni. 3.4 Jaotada menetluskulud ning jätta avalduse menetlemisega seotud kulud Henrik Johannes Kennää kanda. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. 3.5 Välja mõista Henrik Johannes Kennäält Viljandi linn XXXXXX korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulu 2162 eurot (koos käibemaksuga).

3.6.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.Viljandi linn XXXXXX korteriühistu (edaspidi avaldaja, korteriühistu) esitas 30. märtsil 2022 avalduse, milles palus Henrik Johannes Kennää-lt avaldaja kasuks välja mõista põhivõla 4548,08 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses edasiulatuvalt kuni võla tasumiseni. Avalduse kohaselt kuulub Henrik Johannes Kennääle eriomandina eluruum nr M2 aadressil Viljandi maakond, Viljandi linn XXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX), üldpinnaga 184,3 m2. 15. juulil 2019 teatas puudutatud isik avaldajale, et on oma eluruumi jaganud kaheks korteriks. Alates 2020 aasta kevadest lõpetas puudutatud isik tarbitud kommunaalteenuste eest arvete tasumise. Puudutatud isik nõudis, et avaldaja muudaks tema korteriomandi andmeid kinnistusraamatus. Puudutatud isik esitas avaldajale 5. jaanuaril 2020 tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas avaldaja nõude alates 2013. aasta novembrist esitatud põhjendamatute arvete alusel 2044,29 euro ulatuses. Korteriühistu liikme kohustus tasuda korteriühistu esitatud arveid tuleneb korteriühistu põhikirjast ning üldkoosoleku otsustest. Tasumata arvetega on avaldajale tekitatud kahju 3 377,28 eurot. Lisaks on avaldajal tekkinud kahju õigusabikulude näol. Perioodil november 2020 kuni mai 2021 esindas avaldajat puudutatud isikuga läbirääkimistel õigusbüroo Hugo, kelle teenuste eest tasus avaldaja kokku 325,99 eurot. Kohtueelseid läbirääkimisi jätkas Advokaadibüroo LMP, kellele avaldaja tasus teenuste eest 844,80 eurot.
2.Henrik Johannes Kennää (edaspidi puudutatud isik) vaidles avaldusele täies ulatuses vastu. Puudutatud isiku väitel on tema eriomandi kanne kinnistusraamatus ebaõige. Eriomandite loomisel oli vaidlusaluse eriomandi eseme M2 üldpind 184,3 m2, mis koosnes eluruumist ja kuurist/panipaigast. Korteriühistu või selle liikmed lammutasid juba enne 2013 novembrit eriomandi M2 koosseisu kuuluva kuuri/panipaiga pindalaga 18,6 m2. Korteriomanikud ega korteriühistu ei ole tellinud seejärel eriomandite üle mõõdistamist ega lahendanud probleemi. Praegusel juhul on kinnistusraamatu järgi asjast puudutatud isikul 18,6 m2 suurusega eriomand (ehitis), kuid füüsiliselt seda olemas ei ole. Puudutatud isik jagas olemasoleva korteri kaheks ja vastav muudatus on sisse kantud ka ehitisregistrisse. Jagamise protsess on veel pooleli ja kinnistusraamatu järgi on asjast puudutatud isikul üks korter ja korteriomand registriosa nr XXXXXXXX on jagamata.

Võttes aluseks, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule tasumiseks arved haldus-remonditasu maksmiseks arvestusperioodil november 2013 kuni märts 2022 kohta 18,6 m2 ulatuses rohkem kui krt 12 (või jagamise tulemusel moodustunud krt 12 ja 13) reaalne pindala, siis on avaldaja esitanud perioodi november 2013 kuni märts 2022 kohta 2400,85 euro ulatuses ebaõiged arved. Avaldaja nõue 2400,85 euro ulatuses on alusetu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Tartu Maakohus rahuldas 21. detsembri 2022 määrusega avalduse, mõistis Henrik Johannes Kennäält korteriühistu kasuks välja põhivõla 4548,08 eurot ja alates 30.03.2022 viivise põhinõudelt 4548,08 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda. Maakohus märkis, et kohtule esitatud ehitisregistri kanded ei tõenda eriomandi suurust. Kinnistusregistri väljavõtte järgi kuulub puudutatud isikule 1843/12719 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr M2, mille üldpind on 184,30m2 ja mille tähistus plaanil on M2. Maakohus leidis, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja avaldajal oli õigus esitada arved kinnistusraamatusse kantud andmete alusel. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on jätnud põhjendamatult arved tasumata ja avalduse esitamise seisuga on võlgnevus korteri XXXXXX eest 2561,73 eurot ning korteri XXXXXX eest 815,55 eurot, kokku 3377,28 eurot. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mille tõttu puudutatud isik saaks nõuda korteriühistult eriomandi kohta tehtud kande muutmist. Eriomandi suurust saab muuta kõigi korteriomanike kokkuleppel. KrtS § 9 lg 1 kohaselt asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust. Uue korteriomandi loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Avaldaja taotles ka kohtueelse õigusabi kulude hüvitamist. Maakohus tuvastas, et õigusabi on osutatud avaldajale enne kohtusse pöördumist, avaldaja on need kulud kandnud, seega on tekkinud kahju ja see on tõendatud. Maakohus leidis, et kulud on põhjendatud ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitisena 1170,80 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leidis, et, et avaldaja esindaja ajakulu kokku 18 tundi ja 20 minutit on kohati ülepaisutatud, samuti sisaldab menetluskulude nimekiri ka neid toiminguid, mis olid nimetatud kohtueelsete õigusabitoimingute all Maakohus vähendas sel põhjusel õigusabile kulunud ajakulu ning luges põhjendatuks 11 tundi (tunni hinnaga 160 eurot) s.o 1760 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 2112 eurot. Menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) on 2162 eurot. Menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2022 määrus ja jätta avaldus rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning kohustada avaldajat tasuma menetluskuludelt viivist. Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt on maakohus asja lahendamisel jätnud asjast puudutatud isiku vastuväitena esitatud asjaolud tuvastamata või need ebaõigesti tuvastanud, samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis kokkuvõttes on viinud ebaõige kohtulahendini. Kohtulahendi põhjendused on vastuolulised ja kohati ebaselged.

Maakohus on kohtumääruse põhjenduste p-s 10 märkinud, et puudutatud isiku eriomandi koosseisu kuuluva eriomandi eseme osa pindalaga 18,6 m2 on lammutatud, ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tõendamata on korteriomanike poolt enne 2013 novembrit ruumi nr 21 nimetusega kuur lammutamine. Maakohus on jätnud tähelepanuta arhitekti Sulev Ilvese kinnituskirjast tuleneva, et 2020 aasta jaanuaris ei olnud enam olemas ruumi nr 21 (kuur). Maakohus jättis kaasamata Viljandi Linnavalitsuse ja Sulev Ilvese. Maakohus ei ole selgitanud, kas korteriühistu poolt majandamiskulude jagamine eriomandi ruutmeetrite järgi on seaduspärane. Määruskaebuse esitaja arvates peab korteriühistu võtma majandamiskulude jagamisel aluseks reaalsed korteriomandite andmed, mitte andmed, mis on ilmselgelt valed. Maakohus ei ole kohtumenetluse eelse õigusabi kulude välja mõistmisel hinnanud teenuse mahu ulatust ja selle vajalikkust, vaid lähtunud eeldusest, et kui see on kantud, siis kahju on tekkinud. Puudutatud isiku vastuväite, et õigusabikulude nõue on liialt suur, on jäetud tähelepanuta.

5.Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus tutvunud asja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja nõude 4 140, 28 eurot ületavas osas. Viivise ja menetluskulude osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 4 140, 28 eurot ning jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
7.Ringkonnakohus märgib, et selle vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas korteriühistu põhikirjas on majandamiskulude jagamine lepitud seadusest erinevalt kokku. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte teise lõike järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Esitatud põhikirja (tl 7) punktist 4.2.6.1. nähtub, et küttekulu jaotatakse lähtuvalt korteriomandite ruutmeetritest.
8.Korteriomand koosneb KrtS § 1 ja 4 järgi kahest osast – eriomandist ja kaasomandi mõttelisest osast. See osa maast ja ehitistest, mis ei ole eriomandis, on kaasomandis (KrtS § 4 lg 4). Kaasomandi mõttelise osa suurus ei pea alati olema täpses võrdelises seoses eriomandi suurusega (vt ka RKTKo 2-17-9822, p 18). Järelikult on põhikirjas KrtS § 40 lõikest 1 erinevalt kokku lepitud, kuna põhikirja järgi ei jaotata küttekulu kaasomandi mõttelise osa suuruse järgi, mis ei pruugi olla võrdeline eriomandi suurusega. Kuna eriomandi suurust väljendatakse tavapäraselt ruutmeetritega, samuti on käibes levinud korteriomandi suurusena eriomandi suuruse nimetamine, võib asuda seisukohale, et põhikirja punktis
4.2.6.1.nimetatud korteriomandi suurus on eriomandi suurus. Seega on põhikirja alusel jaotatud küttekulu vastavalt eriomandi suurusele. Sellist majandamiskulude jaotamist ei saa iseenesest KrtS

§ 40 lõike 2 mõttes pidada ebamõistlikuks või ülemääraselt korteriomaniku õigustatud huve kahjustavaks.

9.Ringkonnakohus selgitab, et eriomand ei tähenda köetava pinna suurust. Eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Eriomandi kokkuleppe alusel loodud eriomandi suurus on korteriomandi õigust loov sisu. Seega ei ole võimalik väita, et eriomandi suurus ei vasta tegelikkusele või on ebaõige. Tegu ei ole deklaratiivse kandega, mis näitab tegelikult kasutatavat või köetavat pinda, kuna eriomandi suurus väljendab omandi suurust iseenesest. Kuna eriomand luuakse kaasomandike kokkuleppega KrtS § 3 lg 1 alusel, saab ka eriomandi suurust muuta kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega ei muutunud eriomandisse kuulunud kuuri lammutamisega eriomand väiksemaks ning puudutatud isik on kohustatud põhikirja kohaselt tasuma küttekulusid eriomandi suuruse järgi.
10.Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik võib nõuda KrtS § 13 lg 1 ja KrtS § 9 lg 2 punkti 1 alusel eriomandi kokkuleppe muutmist, kui ta leiab, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna selle menetluse esemeks oli võlgnevuse väljamõistmine, ei anna ringkonnakohus viidatud nõudele hinnangut.
11.Puudutatud isik lisas määruskaebusele 3 dokumenti (pöördumine Tartu Maakohtu registriosakonna poole, väljavõte dokumentidele juurdepääsu kohta ja kinnistusraamatu kande aluseks olev plaan). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Käesolevas asjas ei ole vaidlus eriomandi piiride ja suuruse üle, seetõttu jätab ringkonnakohus koos määruskaebusega esitatud dokumendid vastu võtmata.
12.KrtS § 34 lg 1 järgi valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Kohtule esitatud KÜ põhikirja p 4.2.6 sätestab, millistel alustel arvutatakse sihtotstarbelisi makseid ning seejuures lähtutakse üldkoosoleku kehtestatud maksete suurusest ja korrast. Kinnistusraamatust nähtub, et eriomandi M2 mõttelise osa suuruseks on 1843/12719 ning üldpinnaks 184,30 m2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega arvete tasumata jätmisest tekkinud võla tasumise kohustuse ja võla suuruse osas ning ei korda neid käesolevas määruses (TsMS § 654 lg 6). Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude arvete tasumisest tekkinud võla osas kokku 3377,28 eurot.
13.Puudutatud isiku väited, et maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku esitatud tõendid eriomandi tegeliku suuruse kohta, selle kohta millal on kuur lammutatud, et kuur kuulub eriomandi koosseisu, arhitekti kinnituskirja ja Viljandi Eke Projekt poolt koostatud plaani, ei tooks kaasa maakohtu määruse muutmist, kuna need ei ole asja lahendamise osas olulised. Samuti on maakohtus õigesti jätnud kaasamata kolmandad isikud.
14.Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et avaldaja kohtueelsed kulud on liiga suured. Avaldaja õigusabikulude nõude aluseks on VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Avaldaja väitel kasutas ta kohtueelselt õigusabi 12,4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et selles mahus ei olnud õigusabi kohtueelselt vajalik ja loeb mõistlikuks ajakuluks 8 tundi. Ühe tööpäeva ulatuses õigusabi andmise järgselt oleks õigusteenuse osutaja pidanud selgitama võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu poole pöördumise võimalusi. Arvestades õigusabikulu 1170,80 eurot sellele kulunud tundide arvu 12,4, saab lugeda õigusabi teenuse tunnihinnaks 95 eurot ja seega tuleb avaldaja nõue rahuldada 760 euro ulatuses. Ringkonnakohus vähendab maakohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitist ja mõistab puudutatud isikult välja 4 140, 28 eurot (3377,28 + 760) ja viivise alates 30. märtsist 2022.

15.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja