Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-8799
Tsiviilasi
Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa hagi L.P. vastu täiteasjas nr 186/2021/224 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa (rk: 90012478), esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja (kostja): L.P. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Paul Varul
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
menetlusstaadiumis ei olnud taotlus põhjendatud, kuna kohus hindab asja sisulisel läbivaatamisel hageja nõude õiguslikku põhjendatust. Samas kuivõrd täitemenetlus on sissenõudja (kostja) avalduse alusel 28.09.2022 kohtutäituri otsusega lõpetatud, on hageja õiguskaitsevajadus menetluse kestel ära langenud ning hagi on muutunud perspektiivituks. Kuivõrd hagi on muutunud perspektiivituks enne, kui hageja esitas avalduse hagist loobumiseks, on põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et asjas esinevad erandlikud asjaolud, mille alusel on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagi esitamise vajaduse tingis asjaolu, et kostja algatas hageja kui A.K. pärija suhtes täitemenetluse 2004. a kohtuotsusest tuleneva raha sissenõudmiseks ja hageja oli seisukohal, et kostja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Tsiviilasjas nr 2-17-1453 on Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsusega (jõustunud 14.03.2022) tuvastatud, et hageja ei ole A.K. pärija. Arvestades, et seetõttu on ära langenud hageja õiguskaitsevajadus ning mõistlik ja põhjendatud oli täitemenetlus kohtuväliselt lõpetada, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja peaks kandma kostja menetluskulud.
kostjal oli selleks jõustunud lahendi näol täitedokument. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist – täitemenetluse lõpetamine sissenõudja initsiatiivil ei tähenda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olnuks põhjendatud. Kuivõrd hagist loobumisele eelnevalt oli esitatud avaldus hagi läbi vaatamata jätmiseks, tuli hagi jätta läbi vaatamata; 2) kui ringkonnakohus otsustab maakohtu määruse tühistada ja vastu võtta hagist loobumise, on siiski õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus erineb oluliselt tavapärasest hagimenetlusest ja täitemenetluse lõpetamine ei tähenda nõude rahuldamist TsMS § 168 lg 5 tähenduses. Kostja ei ole nõuet rahuldanud. Kostja võib esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks igal ajal. Täitemenetluse algatamine ja läbiviimine oli põhjendatud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli alusetu. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1453 jäeti hagi tagamata, siis takistamaks hagejal korteri võõrandamist, oli L. ja L.P. ainsaks võimaluseks algatada täitemenetlus varasemalt saadud täitedokumendi alusel, et korteril oleks keelumärge. Varasemalt seatud keelumärge oli võimalik kustutada, kuna selle püsimiseks puudus alus. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1453 tuvastati A.K. testamendi kehtivus ning menetluse lõppedes leidsid nii L.P. kui ka hageja, et L.P. on A.K. pärija, pidanuks kostja panema nõude maksma oma tütre vastu. Kostja seda ei soovinud. Hageja konto arestimise aluse väidetav puudumine ei vääranud sundtäitmise õiguspärasust, küsimus seisnes täitetoimingu õiguspärasuses. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei olnud tegu olukorraga, kus hageja esitas põhjendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kostja võttis selle materiaalselt õigeks. Hageja on ise esile kutsunud täitemenetluse vajaduse. Isegi kui kohalduks TsMS § 168 lg 5, saaks kohus siiski juhinduda TsMS § 162 lg-st 4. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja vaidles tsiviilasjas nr 2-17-1452 A.K. testamendi kehtivusele vastu. Vastuvaidlemine oli põhjendamatu. Vaidlusaluse täitemenetluse algatamisega sai tagatud, et korter ei välju kuni tsiviilasja nr 2-17-1453 lahenemiseni ega täitemenetluse lõpuni hageja omandist. Samuti olnuks täitemenetluse jätkamine vajalik juhul, kui asjas nr 2-17-1453 oleks kohtuvõidu saavutanud hageja.
1453) jõustumine 14.03.2022. Nimetatud otsusega tuvastati, et A.K. 14.03.2016 testament on kehtiv ja XXXXXXX korteriomandi pärijaks on L.P.. Täitmisavalduse esitamise ajal 31.03.2021 oli eelnimetatud korteriomandi omanikuks hageja ja kostja soovis täitedokumenti (maakohtu 25.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-059-03) täita hagejale kuuluva korteriomandi arvel. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsuse alusel sai XXXXXXX korteriomandi omanikuks L.P., kes on sissenõudja (kostja) tütar ning kuna kostja ei soovinud sissenõuet oma tütre vastu maksma panna, esitas ta avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Eelmärgitud asjaolude üle vaidlus puudub ning need kinnitavad maakohtu seisukohta hagi õigusliku perspektiivituse kohta. Seetõttu ei ole ka õige määruskaebuses esitatud väide, et maakohus oleks pidanud menetluse lõpetama hageja poolt hagist loobumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.