2-22-133976/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

pooled, et X on Järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest intressivabalt 24 osamaksena igakuise maksega 12,47 € vastavalt esitatavatele arvetele ning maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadeks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 0% aastas. Lepingu kohaselt on Xl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 20.01.2020 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 149,61 eurot, seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 219,49 eurot. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas X 10.02.2020 Lepingu lõpetamisest kui Kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ning kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 24.02.2020. Hageja on volitanud 27.05.2022 PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 11.07.2022, 15.11.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Tallinna maantee 56-26, 21005 Narva linn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista X Eesti AS ja kostja vahel 09.04.2019 sõlmitud X liitumislepingu nr. 27788927 lisast Nr. 1431328, 24.04.2019 tulenev võlgnevus 219,49 €, viivised 129,01 €, sissenõudekulud 25 €; viivis põhivõlgnevuselt määras 0,066% päevas alates 24.11.2022. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Hageja poolt esitatud õigusabi arve kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulusid 3,5 tunni ulatuses, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h. Hageja poolt toodud andmetel kasutab hageja PlusPlus Legal OÜ õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, menetluskulude nimekiri, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind koos käibemaksuga 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 140 eurot. 4(5)