lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-2-2-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-2-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 14 lg 1TsMS § 702 lg 1, 2Teistmise alusedAÕS § 30TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 207 lg 1Mitme hageja või kostja osavõtt asjastVÕS § 72 lg 1ÜhisvõlausaldajadVÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-2-2-08 Tartu, 10. november 2008. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Hugo Meri hagi Angela Alliksooni ja Vallis Alliksooni vastu 937 500 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 205-21378 Merit Trei teistmisavaldus Avaldaja Merit Trei (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Vastustajad Hugo Meri (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp, ning Angela Alliksoon (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Vallis Alliksoon (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup 13. oktoober 2008. a, kirjalik menetlus

Jätta Merit Trei avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2007. a otsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-05-21378 rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hugo Meri (hageja) esitas 1. detsembril 2005. a Angela Alliksooni ja Vallis Alliksooni (kostjad) vastu hagi 937 500 krooni väljamõistmiseks. Hagi esitati hageja ja kostjate 10. juunil 2002. a sõlmitud laenulepingust tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale Saaremaal Xxxxxxxx vallas Xxxxx külas Xxxxx kinnistu. Kinnistule oli seatud AS-i Eesti Ühispank kasuks hüpoteek 1 500 000 krooni. Hageja soovis kinnistu müüa 3 800 000 krooni eest. Pärast läbirääkimisi leppisid pooled kokku, et kinnistu hinnaks jääb 2 300 000 krooni. 19. aprillil 2002 sõlmisid pooled eellepingu hinnaga 1 500 000 krooni, et kostjad saaksid pangast laenu. Kostjad tasusid hagejale ettemaksuna 100 000 krooni, mis vormistati
23.aprillil 2002 laenulepinguna. Hageja kohustus ettemaksuna saadu tagastama, kui kostjatel ei õnnestu kinnistut kolme kuu jooksul omandada. Hageja tagastas ettemaksu. Kuna kostjatel ei olnud kinnistu ostmiseks raha ja pank neile laenu ei andnud, nõustus AS Hansa Liising Eesti hagejalt kinnistu omandama ja selle kostjatele 1 500 000 krooni eest liisima. Pärast liisingutingimuste selgumist leppisid pooled kokku, et ülejäänud müügihind, s.o 750 000 krooni vormistatakse pooltevaheliseks laenuks. 10. juunil 2002 sõlmisidki pooled laenulepingu, mis pidi jõustuma kinnistu müügilepingu sõlmimisega hageja ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel. Kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti 23. juulil 2002. Kuna kostjad ei täitnud 10. juuni 2002 laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja pärast täiendava tähtaja andmist 12. oktoobril 2005 laenulepingu erakorraliselt üles, nõudes kostjatelt laenu ja intresside kohest tasumist. Kostjad

keeldusid sellest.

2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides et kinnistu müügihinnaks oli 1 500 000 krooni, mille kohta sõlmiti 19. aprillil 2002 ostu-müügi eelleping. Kuna AS Hansapank oli nõus andma laenu 750 000 krooni, sõlmisid nad hagejaga 10. juunil 2002 laenulepingu, millega nad kohustusid ülejäänud 750 000 krooni tasuma hagejale viie aasta jooksul. Võlakirja kehtivuse alguseks määrati müügilepingu sõlmimine ja finantseerimine AS-ilt Hansapank saadava laenuga. Kuna AS Hansapank keeldus laenu andmast, siis temaga kinnistu müügilepingut ei sõlmitud ja hageja nõustus kinnistu müümisega AS-ile Hansa Liising Eesti.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. novembri 2006. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 937 500 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. aprilli 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis hageja hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leppisid hageja ja kostjad eellepingus kokku, et kinnistu müügihind on 1 500 000 krooni. 10. juuni 2002. a laenuleping ei anna alust kostjatelt raha nõudmiseks, sest see oli tingimuslik tehing, mis pidi jõustuma, kui hageja sõlmib AS-iga Hansapank kinnistu müügilepingu. Sellist tingimust ei saabunud, sest kinnistu müüdi AS-ile Hansa Liising Eesti. Kuna laenulepingu edasilükkav tingimus ei saabunud, ei ole kostjatel tekkinud laenulepingust hageja väidetud kohustust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Merit Trei (avaldaja) esitas 4. juunil 2008 Riigikohtule ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks teistmisavalduse. Avaldaja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja asja saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule selletõttu, et ringkonnakohus ei teatanud talle seaduse kohaselt menetluse toimumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p 2 järgi on kohtuotsuse teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt oli avaldaja hagejaga abielus kuni 20. novembrini 2002. a. Abielu ajal soetasid nad Mustjajala valda Ranna kinnistu. Hageja sõlmis avaldaja teadmata kinnistu võõrandamiseks kostjatega täiendava laenulepingu. Avaldaja sai laenulepingust tulenevast kohtuvaidlusest ja kinnistu müügist teada 2008. aasta aprillis. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 näeb ette, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara, mistõttu TsMS § 207 lg 1 p 1 järgi pidid kohtud kaasama avaldaja kaashagejana abikaasade ühisvaraga seotud võlasuhtest tulenevasse tsiviilasja.
6.Hageja ei vaielnud teistmisavaldusele vastu ja pidas seda õigeks. Ühtlasi kinnitas ta, et avaldajaga abielu lahutamise järel ei jagatud kinnistut. Seega kuuluvad kinnistu ja sellest tulenevad võlakohustused jätkuvalt ühisvara hulka.
7.Kostjad ei vastanud tähtaegselt teistmisavaldusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.Jõustunud kohtuotsuse teistmise alused on sätestatud TsMS §-s 702. TsMS § 702 lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata hagimenetluses poole, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. Viidatud sättest tuleneb subjektide ring, kellel on õigus kohtotsuse teistmist taotleda. Üheks võimalikuks teistmise aluseks on TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud. Kolleegiumi arvates ei olnud avaldaja vaidlustatud asjas menetlusosaline ja vaidlustatud kohtulahend ei kehti tema suhtes. Seetõttu ei ole alust teistmisavalduse rahuldamiseks.
10.Õige ei ole avaldaja väide, et alama astme kohtud pidid avaldaja kui hageja abikaasa kaasama TsMS § 207 lg 1 p 1 järgi tsiviilasja menetlusse. TsMS § 207 lg 1 p 1 järgi võivad mitu isikut esitada ühise hagi, kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kaashageja menetlusse kaasamist ette ei näe.
11.Avaldaja arvates tulenes tema ja hageja ühine nõue PKS § 14 lg-st 1, sest hageja kui avaldaja abikaasa sõlmis poolte ühisvara hulka kuulunud kinnisasja müümisel kostjatega avaldaja teadmata täiendavalt ka laenulepingu. Avaldaja andis nõusoleku üksnes kinnistu käsutamiseks. PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna varaks olid laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 30 mõttes mh rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti (sama tuleneb ka kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66), siis saab PKS § 14 lg 1 järgi pidada abikaasade ühisvaraks ka ühisvara arvel kolmandatel isikutel tekkinud võla tagasinõude õigust. Eeltoodul on tähendus eelkõige abikaasade ühisvara jagamisel. Tagasinõudeõiguse kuulumine ühisvara hulka ei tähenda aga seda, et abikaasadel oleks PKS § 14 lgst 1 tulenevalt ühine õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Riigikohus on 12. detsembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07 tehtud otsuse p-s 11 leidnud, et abikaasat, kes andis kinnistu müügilepingu sõlmimiseks nõusoleku, ei saa pidada müügilepingu pooleks ning seega müügilepingu järgi kohustatud isikuks selle tõttu, et kinnistu oli abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvat asja müüv abikaasa ei esinda teist abikaasat kui sama asja kaasmüüjat. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi arvates ühisvara arvel laenulepingut sõlmides võlausaldajaks see abikaasa, kes on laenulepingu pool, st sõlmib laenulepingu. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 187 järgi tekkis solidaarne nõue juhul, kui see oli ette nähtud lepingu või seadusega (ka kehtiva VÕS § 72 lg 1 ja § 73 lg 1 järgi võivad isikud olla ühis- või solidaarvõlausaldajateks juhul, kui see tuleneb tehingust, seadusest või kohustuse olemusest). Perekonnaseadus ei näe ette aluseid, mille esinemise korral muutuvad abikaasad ühe abikaasa

sõlmitud laenulepingu solidaarvõlausaldajateks. Seega saab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist nõuda kolmandatelt isikutelt üksnes see abikaasa, kes on laenulepingu pool. (VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.) Kuna praeguses asjas ei olnud avaldaja laenulepingu pool, st alus solidaarse nõude tekkimiseks ei tulenenud ka lepingust, ei ole avaldajal nõuet kostjate vastu.

12.Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvab kolleegium avaldaja tasutud kautsjoni TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.