Tsiviilasi nr.2-08-57000
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-57000
Tsiviilasi
X AS hagi V. B. vastu tasumata maksete 1697 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : X) Hageja volitatud esindaja : E. P. . Kostja : V. B. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : X)
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3 ning TsMS § 142 lg 2, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. B. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. B. (is.kood xxxxxxxxxxx) halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 25.08.2008.a. summas üks tuhat kuussada üheksakümmend seitse (1697 ) krooni X AS-i (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Hageja nõue Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on X AS hagi V. B. vastu tasumata maksete 1697 krooni nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum x linn, x xx-x. Kirjalik hooldusleping hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.11.2000.a. Vastavalt hoolduslepingule osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldusja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, seisuga 25.08.2008.a. on kostjal tasumata arved kokku summas 1 584,25 krooni ning viivis 112,75 millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 3, 108 lg 1,113 lg.1, 1032. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 02.09.2008.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl. 12-14), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 05.09.2008. (tl 15). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude 5417,85 krooni ulatuses. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; korteri hoolduslepingu, arved, võlateated (tl. 3-6). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 3; 108 lg 1, 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 1697 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti
Aare Kaldma kohtunik 03.11.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.