lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-13487/9

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.01.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-13487/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1524
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKÜS § 13 lg 3, 4KÜS § 151 lg 1AÕS § 72 lg 1Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 13 lg 1MTÜS § 24 lg 1MTÜS § 241 lg 1TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, A. H. Tammsaare tee 144 korteriühistu80255257(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13487

Tsiviilasi

J S avaldus Tallinn, A. H. Tammsaare tee 144 korteriühistu 14.05.2015 üldkoosoleku otsuse nr 8 vaidlustamiseks

Hagita asja hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: J S (isikukood xxx) Avaldaja lepingulised esindajad: Danil Lipatov, Jelena Karžetskaja (e-post [email protected]) Puudutatud isik: Tallinn, A. H. Tammsaare korteriühistu (registrikood 80255257)

tee 144

Puudutatud isiku seaduslik esindaja: A M (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata J S nõue A. H. Tammsaare tee 144 korteriühistu 14.05.2015 üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisuse tuvastamiseks.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium

Avaldaja esitatud väited ja nõue

1.Avaldaja on Tallinnas, Tammsaare tee xxx asuva korteriomandi (garaažiboks) omanik. Puudutatud isik on korteriühistu. Kord kvartalis väljastab korteriühistu oma liikmetele arveid kasutatud elektri eest arvestusega 0,25 senti/kwh, kuigi korteriühistu maksab ise tegelikult elektri eest 0,12 senti/kwh. See toimub 14.05.2015 üldkoosoleku otsuse nr 8 alusel, millega määrati tariifiks 0,25 s/kwh garaažiboksis tarbitud elektri eest. Avaldaja leiab, et nimetatud üldkoosoleku otsus on tühine. KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel võis kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega. KOS § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võisid sellest suhtest kõrvale kalduda ainult kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜ põhikirja p 3.2.6 kõiki sihtotstarbelisi makseid tasutakse lähtudes liikme omanduses oleva korteriomandi üldpinna osast korteriomandite kogupinnast. 14.05.2015.a toimunud üldkoosolek võttis vastu otsuse, millega muudetakse maksete jagamise põhimõtteid ning kinnitatud määr ei vasta tegelikult ostetud elektri määrale. Üldkoosolek ei saa otsustada majandamiskulude jagamise põhimõtete muutmist või kinnitada määra, mis ei vasta tegelikult tarbitud elektrimäärale. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses või põhikirjas sätestatud põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vaidlustatav otsus on tühine vastuolu tõttu seadusega ja seoses vorminõude rikkumisega. AÕS sätestab keelu otsustada kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimusi häälteenamusega. Nii KOS § 13 lg 1 kui ka AÕS § 72 lg 1 nõuavad voristada vastavasisulist otsust kaasomanike kokkuleppena. Avaldaja palub tuvastada 14.05.2015. a üldkoosoleku otsuse nr 8 tühisus. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vaidlustatav otsus võeti vastu 2015.a. majandustegevuse plaani otsustamise raames. Majanduskava kinnitamiseks on vajalik vaid häälteenamus, mitte kokkulepe. Tegemist on sihtotstarbeliste maksetega. Ühistu tasub Eesti Energiale kogu kinnistul tarbitava elektrienergia eest ning seejärel jagab kulu garaažibokside vahel vastavalt igas boksil oleva voolumõõtja näidu järgi. Väljakujunenud tava kohaselt esitavad ühistu liikmed juhatusele näidud üks kord aastas ning tasuvad vastavalt näidule ja lisaks üldelektri tarbimise eest. Kuna Eesti Energia esitab ühistule arveid igakuiselt, aga ühistu liikmed tasuvad elektrienergia tarbimise eest vaid kord aastas, siis võttis üldkoosolek vastu otsuse kõrgema tariifi kehtestamiseks, et ühistul oleks teatav varu arvete maksmisel. Tava kohaselt enammakstud tasu ühistu liikmetele ei tagastata, vaid kulutatakse kaasomandi osa parendamiseks ja jooksvate kulutuste katteks. Otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kohtumääruse põhjendused
3.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Korteriomandi asjades seadus kohtuistungi korraldamiseks ei kohusta. Menetlusosalised on saanud oma seisukohad esitada kirjalikult ning andnud ka nõusoleku kirjalikuks menetluseks.

5.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mille eesmärgiks on Tammsaare tee 135A, Tallinn asuva kinnistu (välja arvatud garaažibokside kui reaalosade) ning nende juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses korteriomandite kasutamisega teenuste osutamine (põhikiri dtl 7-12). Nähtuvalt kinnistusraamatust on avaldaja Tammsaare tee 144 (end aadress Tammsaare tee 135A, väljavõte dtl 40) korteriomanik, avaldajale kuulub korteriomand nr xxx.
6.Avaldaja on esitanud nõude 14.05.2015 üldkoosoleku otsuse 8 tühisuse tuvastamiseks. Nähtuvalt protokollist (dtl 13-14) oli 14.05.2015 üldkoosoleku päevakorras mh 2015.a. majandustegevuse plaan ning otsustusena 8 on märgitud järgmise sisuga otsuse vastu võtmine: „kinnitada boksides kulutatud 1kw elektri hinnaks 0,25 senti eurodes“.
7.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS (korteriühistuseadus) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
8.Kehtinud KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning kehtinud KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Riigikohus on selgitanud, et maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise; korteriühistuna saab üksnes jagada tekkinud kulusid (3-2-1-52-12, p 12).
9.Puudutatud isiku väljatoodu kohaselt vahendab ühistu korteriomanikele elektrienergiat ning vaidlus puudub, et puudutatud isikul vastavaga seoses tekkinud kulu on väiksem kui 25 senti kw/h eest, millist asjaolu soovis avaldaja tõendada Eesti Energia arvetega ühistule (dtl 22-39). Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.6 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord aastas, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks ehitise majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, ehitise ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteriomandi üldpinna osast ehitise korteriomandite kogupinnast. Põhikirja p 3.2.8 järgi on ühistu liige kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras.
10.Kohus leiab, et vaidlustatud otsus ei ole tehtud majandamiskulude kandmise kohta kehtinud KÜS § 13 lg 4 tähenduses, kuna see ei hõlma üksnes tegelike kulude jaotamist. Puudutatud isiku väidetut, et tegemist oleks mingis ulatuses muu sihtotstarbelise maksega, vaidlustatud otsusest ei tulene. Sisuliselt on korteriühistu otsustanud kehtestada korteriomanikele elektri edasimüügi hinna, mitte jaganud kulusid. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu pädevuses ei ole korteriomanikele siduvalt otsustada kulude kandmise üle, mis ei seostu korteriühistu eesmärgiga, st mis ei ole majandamiskulud KÜS § 151 mõttes ning teisiti ei saa ette näha ka põhikirjaga (3-2-1-163-13, p 11).
11.Nimetatu ei too aga kohtu hinnangul kaasa vaidlustatud otsuse tühisust. Otsuse võimalik vastuolu seadusega oli kehtinud KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse aluseks. Tühisuse aluseks saaksid olla üksnes MTÜS § 241 lg 1 märgitud asjaolud, milliste esinemist esitatust ei nähtu. Vorminõude rikkumisega saaks olla tegemist üksnes juhul, kui üldkoosoleku protokoll oleks notariaalselt tõestamata, kuid vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks vastavat nõuet seadusest ei tulene. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, on tegemist otsusega, mis rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, sest seaduse mõtte kohane ei oleks olukord, kus selline otsus muutub korteriomanikule kohustuslikuks otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu (2-19-16450, p 15). Käesoleval juhul kohtu hinnangul analoogse olukorraga tegemist ei ole, kuna tulenevalt kehtinud KÜS § 13 lg 4 ning eelviidatud Riigikohtu praktikast ei ole korteriühistu otsus majandamiskuluks mitteoleva kulu suhtes korteriomanikule siduv, st selline otsus on õigusliku toimeta ning see ei saa muutuda täitmiseks kohustuslikuks sõltumata kehtetuks tunnistamise nõude esitamisest. Kohus jätab avalduse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
12.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Kohus leiab, et vaatamata avalduse rahuldamata jätmisele ei ole kohtumenetluse põhjustamine etteheidetav üksnes avaldajale. Vaidlus puudub, et puudutatud isik on nõudnud avaldajalt käesoleva ajani vaidlustatud otsuse täitmist, esitades vastava alusel koostatud arveid (dtl 15-20). Tulenevalt kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg 1 p 3 ja § 41 lg 3 nähakse korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ette majanduskavas, mille korteriühistu juhatus koostab igaks majandusaastaks ning mille kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Kohtumenetlust saanuks vältida, kui korteriühistu oleks korraldanud oma asjaajamise korrektselt, kehtestades iga-aastaselt majanduskavad, nagu seadus ette näeb. Seetõttu peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja