Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

registreeritud 20.05.2004.a kostja nimele (nr XXX all) klassis 25. Nimetatuga on rikutud hageja õigusi hageja varasemalt registreeritud kaubamärkide „MUSTANG + kuju” (reg nr XXX) klassides 3, 9, 18, 25 ja rahvusvahelise kaubamärgi „MUSTANG” (reg nr XXX) klassides 3, 14 ja 25 suhtes. Lisaks on hageja kaubamärgid üldtuntud. Kostja kaubamärk on registreeritud identsetele kaupadele hageja varasemates kaubamärgi registreeringutes toodutega (Nizza klassifikatsiooni klass nr 25). Hageja kaubamärgid ja kostja kaubamärk on äravahetatavad ja assiotseeruvad nii visuaalses, foneetilises kui semantilises aspektis. Erinevused kaubamärkide vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste kaubamärkide pärinemist ühest allikast. Hageja ei ole andnud kostjale luba rahvusvahelise kaubamärgi reg nr-ga XXX „sixtyseven by mustang+kuju” Eesti Vabariigis registreerimiseks. Hageja kaubamärk „MUSTANG” on üldtuntud kaubamärk ning seda on aktiivselt kasutatud juba alates 1932 aastast. Hageja toodangu maaletoomisega tegelevad Eestis mitmed äriühingud: AS Suurtüki NK, OÜ Rõivakaupmees ning OÜ Nittis. Kaubamärgiga MUSTANG tähistatud toodete esinduskauplused asuvad Tallinnas, Pärnus, edasimüüjatega ollakse esindatud üle kogu Eesti. Hageja palub tunnistada hageja kaubamärgid MUSTANG (reg nr XXX, nr XXX) Eesti Vabariigis üldtuntuks ja tunnistada tühiseks kostja õigus kaubamärgile „sixtyseven by mustang+ kuju” (reg nr XXX) Eesti Vabariigis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 21.07.2008.a kohtusse laekunud selgituste kohaselt pöördus hageja 04.03.2008.a kirjaga oma Hispaanias asuva esindaja kaudu kostja poole, juhtides tähelepanu oma õiguste rikkumisele ning palus kostjat, et ta vabatahtlikult loobuks kaubamärgist „sixtyseven by mustang + kuju”, esitades vastavale kaubamärgiregistrile sellekohase avalduse ning saates hageja esindajale sellekohase kinnituse 15 päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest. Kostja sai nimetatud kirja kätte 10.03.2008.a, kuid ei vastanud hagejale ega tema esindajale, samuti ei loobunud kostja kaubamärgist. Kostja avaldus hagi õigeksvõtu kohta Kostja oma 14.07.2008.a ja 10.10.2008.a vastustes võtab hagi õigeks. Menetluskulud palub kostja tulenevalt kohesest õigeksvõtust jätta hageja kanda või kui kohus ei pea võimalikuks jätta täies ulatuses, siis osaliselt TsMS § 168 lg 6 alusel. 12.09.2008.a kohtusse laekunud selgituste kohaselt ei ole hageja teinud kõike endast olenevat, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. 04.03.2008.a kiri on edastatud peale hagiavalduse esitamist, ühekordselt faksi teel ja kostja on seda käsitlenud ähvarduskirjana läbirääkimiste pidamiseks, kuna selles on hagi esitamise ähvardus. Vastusena antud kirjale otsustas kostja oodata hagi esitamiseni, et tutvuda hagi aluseks olevate asjaoludega ning võtta seisukoht oma õiguste kaitseks. Kostja leiab, et tõlkekulusid oleks hageja saanud vältida, küsides kostja esindajat Eestis, mis oleks välistanud hagiavalduse ja selle lisade esitamise ning sellega seotud kulutuste kandmise. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesolev otsus kuulub täitmisele Eesti Vabariigis.

Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on KaMS § 7 lg 1, mille kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel ja KaMS § 52 lg 1, mille kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguste tühiseks tunnistamiseks KaMS § 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on nimetatud sätte eelduseks asjaolu, et kostja ei anna oma käitumisega põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Vaidlust ei ole selles, et enne hagi kohtusse esitamist ei ole hageja kostja poole pöördunud. Kohus möönab, et hageja oleks võinud anda enne kohtusse pöördumist kostjale mõistliku aja nõude vabatahtlikuks täitmiseks ehk kaubamärgist loobumiseks. Pärast hagi kohtusse esitamist 01.02.2008.a pöördus hageja 04.03.2008.a kirjaga (II köide, tl 67-68) oma Hispaanias asuva esindaja kaudu kostja poole, juhtides tähelepanu oma õiguste rikkumisele ning palus kostjat, et ta vabatahtlikult loobuks kaubamärgist „sixtyseven by mustang + kuju”, esitades vastavale kaubamärgiregistrile sellekohase avalduse ning saates hageja esindajale sellekohase kinnituse 15 päeva jooksul ettepaneku kättesaamisest. Kostja on vastanud, et sai nimetatud kirja kätte 10.03.2008.a, kuid ei vastanud hagejale ega tema esindajale, samuti ei loobunud kostja kaubamärgist. Kostja on ise esile toonud, et otsustas jääda ootama hagiavaldust, kuna tajus hageja kirja ähvarduskirjana, samuti ei selgunud sellest hagi asjaolud. Kostja ei palunud ka täiendavalt selgitada hageja õiguste rikkumise asjaolusid või anda täiendavat tähtaega oma seisukoha kujundamiseks. Pole võimalik väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks, sest kostja on teadliku tegevuse tulemusel registreerinud Eesti Vabariigis hageja kaubamärgiõigusi rikkuva kaubamärgi. Samas ei ole hageja andnud kostjale enne hagi esitamist mõistlikku tähtaega õigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks. Antud asjaoludel leiab kohus, et kõikide kohtukulude jätmine üksnes kostja kanda ei ole põhjendatud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt arvestab kohus eelpooltoodud asjaoludega ja leiab, et õiglane ja mõistlik on jätta hageja menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud kuludokumendid, mille kohaselt on hageja kandnud kulutusi seoses käesoleva asjaga summas 76’655.- krooni. Arvestades asja keerukust, mitmes riigis esindaja kasutamise ja tõlgete esitamise vajadust, on hageja poolt nõutavad kohtukulud ja nende suurus põhjendatud. Hageja poolt nõutud esindaja kulude määr jääb Vabariigi Valitsuse poolt 4.septembri 2008.a määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-s 2 sätestatu piiridesse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks menetluskuludena 53’658,50 krooni.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.