Võlaõigus › Võõrandamislepingud

täitmiseni. 11.04.2004 algatas kostja hageja suhtes täitemenetluse. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et võlgnevus 01.03.2005 seisuga on tekkinud hageja süül ning hageja on väidetavalt võlgnevuse tasunud. Hageja palus tuvastada kostjal nõudeõiguse puudumise ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hinnangul tuleks asjas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist, kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevahelise lepingu p 5 kohaselt on hageja allutatud lepingust tulenevate rahaliste nõuete osas sundtäitmisele. Kostja algatas hageja suhtes täitemenetluse, milles hageja ei ole vastuväidet ega nõuet välistavaid dokumente esitanud. Seega ei ole hageja pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast. Kuivõrd nõue hageja vastu tuleneb mittevaidlustatud täitedokumendist, puudub hagejal õigus selle vaidlustamiseks. Hageja võlgnevus kostja ees on tekkinud enne korteriomandi üleandmist kostjale. Seega on hageja jätnud täitmata enda lepingu p-s 4.7 sätestatud kohustuse. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Jane Rauki kanda. Hagimenetluse TsMS § 428 lg 1 p 1 kohaseks lõpetamiseks puudub alus. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus asjas otsust tegemata menetluse, kui hageja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole kasutanud tema vastu suunatud täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 221 lg 1 kohast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalust ning TMS § 221 lg 3 tuleneva tähtaja möödumise tõttu ei ole sellise õiguse kasutamine enam võimalik. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et nimetatud võimaluse minetamisel puudub hagejal igasugune võimalus enda ja kostja vahelise nõude aluseks oleva õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks. Selline õigus tuleneb hagejale TsMS §-st 368, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 10.09.2004 notariaalselt tõestatud lepingu, millega hageja müüs kostjale korteriomandi asukohaga Xxxxx-xxxxxxx, xxx x-x. Vastavalt lepingu p-le 4.2 kohustus hageja korteriomandi otsese valduse kostjale üle andma 30.09.2004, millise tähtaja lõpuni kohustus hageja lepingu p 4.7 järgi tasuma kõik lepingu esemega seotud maksekohustused. Lepingu p 4.9 kohaselt kohustus hageja nimetatud kohustuste mittetäitmisel maksma kostjale leppetrahvi 300 krooni päevas kuni kohustuse täitmiseni. Korteriomandi otsene valdus anti kostjale üle 30.09.2004. Hageja väitel tasus ta kõik nimetatud korteriomandiga seonduvad maksed hiljemalt 10.10.2004, kuid enda väite kinnitamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. Seega tuleb hageja vastav nõuet välistav vastuväide lugeda TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt paljasõnaliseks ning mittetõendatuks. Kostja on hageja suhtes esitanud kohtuväliselt nõude korteriomandi kasutamisega seonduvate kommunaalteenuste eest tasumiseks summas 5220,80 krooni. Selle väite tõendamiseks esitas ta KÜ Xxx x 15.05.2006 tõendi, millest nähtub, et nimetatud võlgnevus tekkis seisuga september 2004, seega ajal, mil hageja oli pooltevahelise lepingu p 4.2 kohaselt nimetatud korteriomandi otsene

2(5)

valdaja ja kohustus sama lepingu p 4.7 järgi tasuma kõik lepingu esemega seotud maksekohustused. Eeltoodust tulenevalt luges kohus nimetatud nõude olemasolu tuvastatuks. Pooltevahelise lepingu p 4.9 kohaselt kohustus hageja nimetatud kohustuste mittetäitmisel maksma kostjale leppetrahvi 300 krooni päevas kuni kohustuse täitmiseni. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel eksisteerib õigussuhe, mille kohaselt on kostja õigustatud nõudma hagejalt võlga summas 5220,80 krooni ja leppetrahvi summas 300 krooni iga täitmisega viivitatud päeva eest. Kohus pidas asjakohatuks hageja väidet, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus on tekkinud hageja süül. Poolte vahel oli korteriomandi kasutamiseks ja sellega seonduvate maksete tasumiseks 10.09.2004 sõlmitud lepingust tulenev suhe ning VÕS § 103 lg 1 kohaselt ei ole lepingulise vastutuse tekkimiseks süü tuvastamine oluline. Hageja jättis enda lepingu p-st 4.7 tuleneva maksekohustuse tähtaegselt täitmata, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldaja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõudma kohustuse täitmist ehk antud juhul 5220,80 krooni tasumist ning VÕS § 159 lg 1 kohaselt nõudma ka leppetrahvi ehk antud juhul 300 krooni iga täitmisega viivitatud päeva eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused Jane Rauk palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et Ruth Figolil on nõudeõigus Jane Rauki vastu. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Ruth Figol on tõendanud Jane Rauki kommunaalteenuste eest võlgnevust korteriühistule Xxx x. 2001 märtsis asutatud korteriühistu Xxx x asutamiseks koguti 2001 veebruaris igalt korteriomanikult osamaksuna 300 krooni. Korteri Xxx x-x tolleaegne omanik Uno Viljak seda summat õigeaegselt ei tasunud. Jane Rauk omandas korteri Xxx x-x 09.06.2004, sõlmides Uno Viljakuga notariaalse korteri müügilepingu. Seisuga juuni 2004 oli korteri kommunaalteenuste võlg 4642,60 krooni, kuigi notariaalse lepingu p-s 6.2 leppisid pooled kokku, et müüja Uno Viljak peab hiljemalt 10.06.2004 tasuma kõigi tarbitud teenuste eest. Maist augustini 2004 lisas korteriühistu igakuiselt kommunaalvõlale 300 krooni korteriühistu asutamise osamakset, suurendades seega meelevaldselt korteri Xxx x-x üürivõlga. Kuna Jane Rauk omandas korteri notariaalse lepingu sõlmimisel ja nimetatud lepingust tuleneval teadmisel, et Uno Viljak tasub kõigi enda poolt tarbitud teenuste eest hiljemalt 10.06.2004 ning Jane Rauk ei ole vastutav Uno Viljaku kommunaalvõla pärast, ei saa Ruth Figolil olla nõudeõigust Jane Rauki vastu. Eeltoodut arvesse võttes oleks õiguslik alus ainult korteriühistul Xxx x pöörduda nõudeõigusega Uno Viljaku vastu, kelle kommunaalvõlaga on tegemist, kostjal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist Jane Raukilt. Vastus apellatsioonkaebusele Ruth Figol ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

3(5)

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused- ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 10.09.2004 notariaalselt tõestatud lepingu, millega hageja müüs kostjale korteriomandi asukohaga Xxx x-x xxxxx-xxxxxxxx. Lepingu 4.2 kohaselt kohustus hageja korteriomandi otsese valduse kostjale üle andma 30.09.2004, millise tähtajani kohustus hageja lepingu p 4.7 järgi tasuma kõik lepingu esemega seotud maksekohustused. Korteriomandi otsene valdus anti kostjale üle 30.09.2004. Xxx x-x Xxxxx-xxxxxxxx korteriomandil lasuva võlgnevuse suuruse 5220,80 krooni suhtes hageja ja kostja vahel vaidlust ei ole. KÜ Xxx x 15.05.2006 tõendist nähtub, et vaidlusalune võlgnevus tekkis seisuga september 2004, seega ajal, mil hageja oli pooltevahelise lepingu p 4.2 kohaselt nimetatud korteriomandi otsene valdaja ja kohustus sama lepingu p 4.7 järgi tasuma kõik lepingu esemega seotud maksekohustused. Pooltevahelise 10.09.2004 notariaalselt tõestatud lepingu p 4.9 kohaselt kohustus hageja nimetatud kohustuste mittetäitmisel maksma kostjale leppetrahvi 300 krooni päevas kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ja kostja vahel on 10.09.2004 notariaalselt tõestatud lepingust tulenev õigussuhe, mille kohaselt on kostja õigustatud nõudma hagejalt võlgnevuse, mis oli korteril 30.09.2004 seisuga, samuti leppetrahvi summas 300 krooni iga täitmisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt pooltevahelisest lepingust on kostjal nõudeõigus hageja vastu. Hageja arusaam, et vastava võlgnevuse osas saab nõudeõigus olla üksnes korteriühistul Uno Viljaku vastu, on ebaõige. Ringkonnakohus selgitab apellandile, et tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-st 3 on korteriühistul nõudeõigus tekkinud võlgnevuse tasumise nõudega korteriühistu liikme vastu, kelleks käesoleval juhul on kostja. Viidatud norm ei välista varasemate korteriomanike ja isikute, kes võlgnevuse tekitasid, vastutust. KÜS § 7 lg 3 alusel on kohustatud isikul, käesoleval juhul kostjal, õigus esitada regressi korras nõue võlgnevuse tekitanud isikute vastu. Kuivõrd hageja ja kostja vahel on võlaõigussuhe tulenevalt 10.09.2004 notariaalselt tõestatud lepingust, on kostjal nõudeõigus hageja vastu. Kostjal ei saa olla nõudeõigust Uno Viljaku vastu, kes hageja väidete kohaselt võlgnevuse tekitas, kuivõrd kostjal puudub Uno Viljakuga asja materjalidest nähtuvalt vastav võlaõigussuhe. Samas kinnitas hageja, et ta omandas korteri Xxx x-x Uno Viljakult 09.06.2004 notariaalse korteri müügilepingu alusel ning lepingu p-s 6.2 leppisid pooled kokku, et müüja Uno Viljak peab hiljemalt 10.06.2004 tasuma kõigi tarbitud teenuste eest. Seega on vastav nõudeõigus Uno Viljaku vastu üksnes hagejal. Hageja jättis lepingu p-st 4.7 tuleneva maksekohustuse tähtaegselt täitmata, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldaja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõudma kohustuse täitmist, antud juhul 5220,80 krooni tasumist, ning VÕS § 159 lg 1 kohaselt nõudma leppetrahvi, antud juhul 300 krooni iga täitmisega viivitatud päeva eest. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 639 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(5)

Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2008 määrusega

RESOLUTSIOON

Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2008 otsuse nr 2-07-28262 põhjendava osa viimase lause õigeks sõnastuseks: „Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 639 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda“.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.