Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kokkukutsumisest teatati päev ette. Korduskoosoleku toimumisest ei olnud hageja teadlik ning koosolekul ei viibinud.

hagejate nõue Hagiavalduses palus hageja vaidlusaluse koosoleku otsused kehtetuks tunnistada. 29.05.2008. a muutis hageja nõuet, paludes tunnistada kõik vaidlusaluse koosoleku otsused õigustühiseks.

kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja andmetel kiitsid juhatuse liikmed erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise TsÜS § 113 mõttes heaks. Vaidlusaluse koosoleku päevakorra p 6 ja 7 osas on otsused 14.11.2007. a toimunud üldkoosolekul, kus ka hageja osales, kinnitatud ning nende kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Otsused, millega töötajate palku muudeti, ei riku hageja huve, sest ta ei ole töösuhte pool. Palga alammäär tuleneb palgaseaduse § 2 lg 7 ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus. Palga alammäärast madalamat palka ei ole võimalik kokku leppida. Täiendavas vastulauses märkis kostja, et kõik vaidlusaluse korduskoosoleku otsused on heaks kiidetud.

kohtu tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Seoses hagi eseme muutmisega analüüsib kohus, kas vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumisel rikuti selleks ettenähtud korda või mitte. Ühtlasi on kohus seisukohal, et eelkõige tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda MTÜS § 241 lg 1 sätestatust, sest KÜS-s otsuse tühisust reguleeriv erisäte puudub. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 järgi on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldaja kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka muul seaduses sätestatud juhul. Sätte lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühistamise kohtumenetluses käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5-7. MTÜS § 20 lg 1 kuni lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sätte lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sätte lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikiri (toim lk 10) pikemat tähtaega ette ei näinud, mistõttu kohus lähtub seaduses sätestatust.

MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Sätte lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Nähtuvalt KÜ üldkoosoleku ning selle korduskoosoleku teatest (toim lk 13 ja 14) pidi üldkoosolek toimuma 26.06.2007. a ning korduskoosolek 28.06.2007. a. Seega on ilmne, et

korduskoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud MTÜS § 5 sätestatud vähemalt seitsme päevast etteteatamise nõuet. Kohtu hinnangul on ainuüksi eeltooduga üldkoosoleku kokkukutsumise korda MTÜS § 241 lg 1 tähenduses rikutud, mis toob kaasa vaidlustatud korduskoosoleku otsuste tühisuse. Asjaolu, et korduskoosoleku teatist hageja trepikotta üldse välja ei pandud, jäi kohtu hinnangul tõendamata. Vaatamata eeltoodule kohus märgib, et TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Korduskoosoleku teate trepikotta avalik väljapanek (eriti olukorras, kus koosolek pidi toimuma juba ülejärgmisel päeval) on TsÜS § 69 lg 1 nõuetega vastuolus. Dokumentaalsed tõendid olid kohtu hinnangul usaldusväärsed. Oma põhiolemuselt oli poolte vaheline vaidlus õiguslik. Eeltoodut kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et vaidlusaluse korduskoosoleku kõik otsused on tühised. Kohtuotsus tuleb MTÜS § 241 lg 4 ja § 20 lg 6 alusel saata registriosakonda. Täiendavalt kohus märgib, et korduskoosolekul osales üle poole juhatuse liikmetest. Seega ei oma siduvat tähendust, et korduskoosoleku kokkukutsumist juhatus ei arutanud. Korduskoosoleku läbiviimine juhatuse enamuse osavõtul on tõlgendatav heakskiiduna TsÜS § 113 tähenduses. Mittetulundusühingute seaduses ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud õigusakti mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku kokkukutsumise otsustamine lihtsustatud korras. Hageja väited selles, et teistkordse koosoleku kokkukutsumiseks tulnuks uuesti pöörduda juhatuse poole, ei ole kooskõlas seaduse ega kostja põhikirjaga. Kostja viited asjaolule, et vaidlusalused otsused kinnitati uue otsusega, ei samastu hageja poolt esitatud nõudega. MTSÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud. Lõppnõudes soovis hageja korduskoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, mitte kehtetuks tunnistamist.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.