Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-49837 Tsiviilasi Korteriühistu Kohila Kooli 7 hagi Ülo Boki vastu 6307,02 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Korteriühistu Kohila Kooli 7, reg.nr 80220997, asukoht Kohila, Kooli 7, hageja esindaja juhatuse liige Tõnis Nõmmik; kostja Ülo Blokk, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx x-xx Resolutsioon Välja mõista Ülo Blokilt 6307,02 krooni Korteriühistu Kohila Kooli 7 kasuks. Edasikaebamise kord Ülo Blokk võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja elukoht on xxxxxx, xxxxx x-xx ning on korteriomandi omanik. Hageja kanti vastavasse registrisse 02.01.2006, enne tegeles maja hooldamisega ning maksete vastuvõtuga vastav haldusettevõte Kohila Maja AS. Kuna kostja on korteriomanik ja seega ka korteriühistu liige, siis on ta kohustatud tasuma elamu majandmaise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest ning tasuma ka muid erakorralisi makseid. Kostja on olnud pidevas viivituses kommunaalarvete eest tasumisega, teda on korduvalt ka hoiatatud, et õigeaegse tasumata jätmise korral on korteriühistu juhatusel õigus pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Hagiavaldusele lisaks olevast hageja poolt esitatud raamatupidamise õiendist nähtub, et käesoleval aastal on kostja

jätnud tähtaegselt tasumata 01.03.2008 801,90 kr, 30.03.2008 1682,51 kr, 30.04.2008 1977,22 kr ning 30.05.2008 1278,28 kr, 30.06.2008 567,11 kr. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 12.07.2008 seisuga 6307,02 kr. Kostja ei ole tasunud täies ulatuses ja õigeaegselt kulusid, mis on kaasomandi majandamise kulutus ja mis on kostjatele esitatud arvetel igakuisel tära märgitud. Seega ei ole kostja hagis näidatud perioodi eest võlgnevust tasunud, nõuetele ei ole reageerinud, mõjuvat põhjust maksmata jätmise kohta ei ole esitanud. Hageja on taganud kostja korteri kütmise, varustamise vee ja kanalisatsiooniteenustega. Nende teenuste osutamine on seotud kultustega hagejale ja kostjal tuleb kanda tema kaasomandi osale vastavad kultused. Kostja ei ole neid kulutusi tasunud ning need tuleb hagi rahuldava kohtuotsusega kostjalt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Nõmmik palub kostjalt välja mõista Korteriühistuseaduse §-de 151; KOS § 13 lg 1; VÕS §-de 76 lg 1, 4, 100, 101, 137 lg 1 alusel võla 6307,02 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 09.08.2008. Nimetatud kuupäevaks kostjad kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriühistu seaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu seaduse § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.