Asjaõigus › Omandiasjad

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-07-10601

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista oma vastuses hagiavaldusele (tl 38-41) ja teistes menetlusdokumentides (tl 44-45, 78-79) hagi. Kostja lõpliku (väljendub ka vastustes tl 85-86 ja 99) ning kohtuistungil selgitatud seisukoha kohaselt ei vaidle ta siiski vastu kaasomandi lõpetamisele hageja soovitud viisil (selle hagejale andmisega), küll aga ei pea põhjendatuks omandiosa kaotamist sellise hüvitise eest. E.J. omandas kinnistu 3⁄4 suuruse mõttelise osa oma vanaemalt M.K.-lt ja H.P. omandas majavaldusest 1⁄4 oma isalt T.P.-lt, kes omandas selle oma emalt M.P.-lt M.R. on M. P.õde. 8.05.2006.a Vormsi Vallavalitsuse korraldusega nr 39 lõpetas Vallavalitsus valla maakasutusõiguse 2343 m2 suurusele maa-alale xxxxx külas ja nõustus selle 2343 m2 suurusest maaüksusest 1⁄4 suuruse mõttelise osa (586 m2) erastamisega kaasomandisse H.P.’le. Kinnistu nimeks määrati Xxxxxxxx. Korralduse p 4 kohaselt kuuluvad erastataval maal asuvad hooned (elamu, laut, ait, saun) 1⁄4 suuruses mõttelises osas H.P.’le. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanik kostja ei ole huvitatud omandi säilimisest ega sellega seonduvate kulutuste kandmisest, samas on hageja teinud takistusi kostjale vara kasutamisel. Vaidlusalune kinnistu on kostja isa lapsepõlvekodu ning elukoht olnud. Ka toimus maa erastamine kostjale, mis omakorda kinnitab kostja seotust ja huvi vaidlusaluse kinnistu suhtes. Kostja esitas 23.08.2007.a kohtule kinnistu eksperthinnangu AS-lt Kiva nr 27165 (tl 46-57), kus kinnistu hinnaks on määratud 800 000 krooni, millest 1⁄4 on 200 000 krooni ning millist summat peab kostja õiglaseks hüvitiseks oma omandiosa kaotuse eest. Kohtuistungil nõustus kostja ka hüvitisega, mis on arvutatud lähtuvalt hageja taotlusel määratud ekspertiisis nimetatud summast (690 000 : 4 ehk 172 500 krooni), ent mingil juhul mitte väiksemast summast. Hageja on kostja esitatud eksperthinnangu osas seisukohal, et hindaja ei ole õiglaselt valinud võrreldavaid kinnisasju, kuna kõrvalkinnistu väärtuseks loeti 600 000 krooni. Hageja esitas kohtule omapoolse eksperthinnangu samuti AS-lt Kiva nr 26058 (tl 63-76), kus on samas külas asuva kinnistu hinnaks määratud samuti 800 000 krooni.

Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, kohaldatavad õigusnormid AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § § 77 lg 1 alusel jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Seega on võimalik kaasomand lõpetada vaid kaasomaniku poolt taotletud viisil ning kohtul puudub valikuõigus muu kaasomandi lõpetamise viisi osas. Käesolevas asjas ei ole pooled suutnud pooled kohtuväliselt ega kohtumenetluse ajal kokkulepet sõlmida, kuigi mõlemad pooled on nõustunud, et hageja maksab kostjale välja kostja osa rahas. Esitatud väited ja tõendid võimalike summade pakkumise kohta näitavad, et kostja oli pidevalt kompromissialdis, kuid hageja pakkumised hüvitiseks olid ebamõistlikud (vt ka allpool), mistõttu kostja need ka tagasi lükkas. Samas oli kostjagi oma avaldustes 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-07-10601 üldsõnaline, sest puudub igasugune tõendus, et kostja ise oleks pakkunud hagejale konkreetset summat, mille tasumisega oleks ta olnud nõus oma omandiosast loobuma. Arvestades pooltevahelisi suhteid ja juba pikka aega kestnud menetlust ning läbirääkimisi võimaliku hüvitise osas, ei näe kohus põhjust kaasomandi lõpetamise viisi osas muule seisukohale asumiseks ning rahuldab nii selle nõude kui kostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõude (viimase aluseks on TsÜS § 68 lg 5, mille kohaselt võib tahteavaldust asendada kohtuotsusega). Seega on kogu vaidlus asjas vaid kostjale hageja poolt omandatava osa eest makstava rahasumma suuruses. Kohus peab käesoleval juhul nimetatud rahasumma määramisel õigeks tsiteerida Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 (kohus on sellele lahendile viidanud ka menetluse käigus): „Selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa väärtusest. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandi oleva asja kui terviku harilikust väärtusest“. Väärtuse määramise juures on abiks TsÜS § 65, mille kohaselt loetakse eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihing (turuhind), ning Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 väljendatud põhimõte, et „kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega“. Eelneva põhjal ei pea kohus asjakohasteks - hageja väidet, et kaasomandi osa väärtuse määramisel tuleb lähtuda asjaolust, et mõttelise osa võõrandamisel on selle hind 10% asja kui terviku alusel arvutatavast väärtusest madalam (sest see ei ole kooskõlas ülalviidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 väljendatud põhimõtetega) ning - poolte esitatud AS Kiva eksperthinnanguid, sest need ei ole tehtud omandi kaotuse ajale ehk käesoleva kohtuotsuse tegemisele lähedasel ajal (2006.a ja 2007.aastal) ning hageja esitatud hinnang ei käi vaidlusaluse kinnistu kohta ja lähtub seadusekohase rahalise hüvitise arvutamisel hageja taotlusel ja kohtu määruse alusel riiklikult tunnustatud eksperdi osalusel koostatud AS Vestman Kinnisvara eksperthinnangust (tl 108-122). Selle hinnangu kohaselt on vaidlusaluse kinnistu väärtuse käesoleva aasta märtsi seisuga 690 000 krooni, millest 1⁄4 osa on 172 500 krooni, milline summa tuleb kostjale hageja poolt tasutavaks hüvitiseks määrata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdselt, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et -

-

kaasomandi lõpetamise üle toimuvate vaidluste näol on tegemist isiklikku laadi vaidlustega, antud juhul on menetlus toimunud pikka aega, millele eelnesid pooltevahelised läbirääkimised eelkõige just hüvitise küsimuses ning hageja pakutud summa oli ca 7 korda väiksem kohtu määratud õiglasest hüvitisest (mistõttu kohtuvaidlus oli AÕS § 77 lg 2 kohaselt vältimatu), ka menetluse lõppfaasis pakutud 100 000 krooni on õiglasest hüvitisest oluliselt väiksem, mõlemad pooled on kasutanud menetluses õiguslike teadmistega esindajat,

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-07-10601 -

-

kuigi kaks nõuet on rahuldatud, on ühe ja suurt vaidluste tekitanud nõude osas kohus teinud otsuse märgatavalt muus suuruses kui hageja taotletu (pigem kostja seisukohtadele lähedase), ja nõuded ei ole oma erineva iseloomu tõttu (kaks mittevaralist ja üks varaline) võrreldavad, mis teeb võimatuks menetluskulude võrdelise jagamise, kaasomandi lõpetamise viisis oli menetluse alguses ka sisuline vaidlus, kuid kostja on oma sellekohastest vastuväidetest loobunud,

leiab kohus, et õiglane on jätta käesolevas asjas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Selline menetluskulude jaotus vastab kõige enam vaidluse sisule, läbirääkimistele ja lõplikule kohtulahendile.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.