Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Menetluskulude jaotus

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vaheliselt töölepingulisest suhtest tuleneva saamata jäänud palga summas 52 013.60 krooni, hüvitise palga kinnipidamise eest summas 6278.95 krooni, hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 40 868.00 krooni, hüvitise töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel, kokku summas 180 886.95 krooni ning kohtukulud. Kostja vastuväited

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 alusel, mis on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (TLS) § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PaS § 2 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisel välja maksma hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 1 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

/allkiri/ Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.