lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-130511/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-130511/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1843
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPS § 24TsMS § 169 lg 2Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 3141 lg 2TsMS § 407 lg 2Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 413 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-130511/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.10.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-130511

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. novembri 2022. a kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 13. novembri 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), volitatud esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 8. novembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
TsMS § 416 lg 1Nõuded kajale
TsMS § 417 lg 4Kaja lahendamine
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja kaja

1.Harju Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2022. a tagaseljaotsusega Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) hagi X (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulu 312 eurot ning viivise menetluskuludelt alates lahendi tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
2.5. oktoobril 2022. a esitas kostja kaja ja 20. oktoobril 2022. a selle täienduse. Alates 2017. a on kostja püsiv elukoht Ukrainas ja seal hetkel kehtiva sõjaolukorra tõttu on tavaposti teenused häiritud. Kohtumaterjalid ei jõudnud kostjani tehnilistel põhjustel (kiri oli sattunud rämpsposti filtri sisse). Hageja seisukoht
3.18. oktoobril 2022. a esitas hageja vastuse kajale. Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kuivõrd kohus on valinud hagimaterjalide kättetoimetamiseks elektroonilise viisi, siis ei kohaldu TsMS § 415 lg 1 p 1 ning kostjal pidi olema hagile vastamata jätmisel mõjuv põhjus, miks ta seda õigeaegselt teha ei saanud. Hageja leidis, et kirja sattumine rämpsposti ei ole antud tsiviilasjas olnud takistavaks asjaoluks, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise. Kolmandatel isikutel ei ole võimalik mõjutada kostja poolt aktiivselt kasutuses oleva e-posti seadeid, seega on tegemist kostja riskiga. Maksekäsu kiirmenetluses, pärast kohtu poolt makseettepaneku koostamist, reageeris kostja samal päeval esitades vastuväite. Kostja oli teadlik, et vastuväite esitamisel maksekäsu kiirmenetluses antakse asi üle hagimenetlusse Harju Maakohtusse. Sh ei ole kostja esitanud pretensioone selles osas, et hagimenetlusse üleandmise määrus ei oleks temani jõudnud ning väidab, et üksnes üks kohtu poolt saadetud kiri on läinud rämpspostkasti, milles kohus edastas hagimaterjalid. Terve menetluse kestel on kostja kasutanud toimingute tegemisel ja suhtlemisel elektronposti aadressi XXX, millele on saatnud hageja kirju nii kohtueelselt kui ka maksekäsu kiirmenetluse etapis kui ka kohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Ei ole eluliselt usutav, et kostja teades asja üleminekust hagimenetlusse ei oleks ise uurinud menetluse edasise käigu kohta. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 8. novembri 2022. a määrusega kostja kaja Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022. a tagaseljaotuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata; kajaga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
5.Maakohus selgitas, et käesoleval juhul esinesid TsMS § 407 lg-s 2 sätestatud alused tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja, kellele kohus määras vastamise tähtaja, ei vastanud tähtaegselt. Kostja edastas maksekäsule vastuväite e-posti aadressilt XXX. Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse 7. septembril 2022. a e-postile XXX, millelt kostja on ise kohtuga suhelnud. Maakohus märkis e-kirjas, et loeb kirja ja selle manused kooskõlas TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 13. septembril 2022. a. Seega tuli kostjal esitada vastus hagile hiljemalt 3. oktoobril 2022. a, kuid
4.oktoobri 2022. a seisuga ei olnud kostja kohtule vastanud, mistõttu esines alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostjale saadetud kohtumaterjalide sattumine rämpsposti filtrisse mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks TsMS § 422 lg 1 järgi, tegemist on kostja enda riskiga. Ka kostja väide Ukrainas viibimise kohta ei ole kaja rahuldamise põhjuseks. Kostja on maakohtuga suhelnud elektrooniliselt dokumente edastades. Ka ei ole kostja maksekäsu menetluses märkinud enda elukohaks Ukraina aadressi. Nii vastuväite maksekäsu menetluses kui ka kaja on kostja edastanud kohtule e-postilt XXX. Maakohus on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetanud sama sidevahendi andmeid kasutades.
6.Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 169 lg 2 alusel kostja kanda. Määruskaebus
7.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja menetlus.
8.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et temale saadetud menetlusdokument ei ole temani jõudnud temast endast sõltuvate tehniliste asjaolude tõttu, samas on kostja teinud kõike endast oleneva, et kõrvaldada tehnilised tõrked ning vältida edaspidises kohtumenetluses täiendavate viidete tekkimist. Kostja tõi esile, et põhiseaduse §-st 24 tuleneb talle õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid kostja jäi praeguses olukorras sellest ilma. Hageja seisukoht
9.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Hageja jäi enda varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole mh kostja esile toodud põhjus TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks menetluse taastamiseks. Puuduste kõrvaldamine e-posti sätetes ei anna alust menetluse taastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb vaidlustatud määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajal. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 sätestab, et kajas tuleb põhistada asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
12.Kostja on nõustunud, et ei saanud hagi ja selle menetlusse võtmise määrust kätte ning menetlusdokumentidega tutvuda temast endast olenevate tehniliste asjaolude tõttu. Kostja hinnangul on mõjuvaks põhjuseks TsMS § 415 lg 1 mõttes asjaolu, et kohtu saadetud menetlusdokumendid sattusid rämpsposti filtrisse.
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks TsMS § 415 lg 1 esimese lause tähenduses. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või

kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kuivõrd see loetelu ei ole ammendav, võib kohus lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks isik hagile ei vastanud. Hagile vastamata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt analoogia korras Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuivõrd kostja e-posti seadeid saab hallata ja muuta kostja ise, on tegemist kostja enda riskiga, kui teatud e-kirjad satuvad rämpsposti filtrisse ning kostja rämpsposti kausta ei kontrolli. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda maakohtu järelduses, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks TsMS § 415 lg 1 esimese lause mõttes. Seda ei väära ka asjaolu, et nüüdseks on kostja enda e-posti seadeid muutnud.

14.Mis puudutab kostja väited, et PS § 24 lg-st 2 tuleneb talle õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, selgitab ringkonnakohus, et riigil on kõnealusest sättest tulenev kohustus tagada igaühele tegelik (st mitte pelgalt illusoorne) võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, kuid sellest ei tulene, et asja arutamine ilma isiku osavõtuta poleks üldse võimalik. Õigus osaleda oma asja arutamisel ei ole absoluutne ja seda on võimalik piirata seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kui isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel.
15.Vaatamata sellele, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
16.TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 18). Maakohus on käesolevas tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444 lg 3. Hagi õiguslikku põhjendatust maakohus vaidlustatud määruses kaja rahuldamata jätmise kohta ei hinnanud, mistõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
17.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kahe leppetrahvi summas 60 eurot ning sissenõudekulude summas 10 eurot tasumist, sest kostjale kuuluv sõiduk oli kahel korral pargitud hageja opereeritavale parkimisalale, kuid sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ning kostja ei tasunud hagejale leppetrahvi.
18.Praegusel juhul vastab pooltevaheline õigussuhe üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 158 lg 1 võimaldab nõuda kohustust rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi. Kui kostja on lepingu järgi kohustatud leppetrahvi maksma, siis saab hageja selle tasumist ka nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja nõude rahuldamise eeldused on poolte vahel kehtiv leping, leppetrahvi kokkulepe, leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine, hageja teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.
19.Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1). Parkimislepingule on iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega

parkla sissesõidu juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega. Sel viisil sõlmitakse leping parkla operaatori ja sõiduki kasutaja vahel (Riigikohtu

23.märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Käesoleval juhul on hagis välja toodud, et parkimisalade sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega ning kostja parkis 3. ja 4. detsembril 2019. a vastavatele aladele. Seega saab pidada lepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks.
20.Kostja rikkumine seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et vaatamata lepingutingimustele, ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, ei olnud aktiveeritud mobiilne parkimine ega olnud sõidukit registreeritud parkimiskioskis või fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Hagiavalduse kohaselt paigutas hageja kohe pärast rikkumise avastamist kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahvinõuded, mida saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks ning nõuded tuleb lugeda kättesaaduks mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17117146, p 12). Kuivõrd hagiavalduses on esile toodud hageja leppetrahvi nõude aluseks olevad asjaolud, on hageja leppetrahvi nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Samuti on vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 õiguslikult põhjendatud ka sissenõudmiskulude nõue 10 eurot, millesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu ning kostjale nõudekirja saatmise.
21.Seega on hageja nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning maakohus rahuldas õigesti TsMS § 413 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.
23.Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja