lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-118554/52

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-118554/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1990
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-118554/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.20202-19-118554/50Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.10.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
2-25-127775/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.02.20262-24-100739/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.04.20252-24-117108/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.02.20252-24-117149/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.11.20242-23-144271/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.11.20242-21-143230/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-118554

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi X vastu parkimislepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja AT Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Arefjev

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast AS-i ÜHISTEENUSED 22. novembri 2022 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 24. oktoobri 2022 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv, mille ta võib paluda tagastada.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 638 lg 9Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

MENETLUSE KÄIK

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 11. juulil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) läbivaatamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. novembril 2019 maakohtule hagiavalduse parkimislepingute rikkumise alusel leppetrahvi 2920 euro, sissenõudmiskulu 30 eurot ja kahju 390 eurot hüvitamise nõudes. Hageja tõi esile, et kostja sõiduk (BMW X1 registreerimismärgiga XXXXXX) oli ajavahemikul 23. september 2016 – 18. oktoober 2019 kokku 73 korda pargitud Tallinnas Kotka 3 ja Kaarli pst 2 tasulise parkimise alal ilma parkimistasu maksmata. Iga parkimiskorra eest tuleb tasuda leppetrahv 40 eurot. Hagetav kahju seisnes selles, et kostja lõhkus tema sõidukile paigaldatud hageja rattaluku.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei sõlminud hagis märgitud parkimislepinguid mh põhjusel, et kostja sõidukit kasutasid teised isikud. Selle väite kinnituseks esitas kostja volikirja sõiduki kasutamiseks C-le ja tema kinnituse, mille kohaselt C parkis aastatel 2016–2019 kostja sõidukit Kotka tänaval ja mõned korrad ka Kaarli puiesteel. Samuti tugines kostja sellele, et hageja ei teatanud leppetrahvist kostjale mõistliku aja jooksul. Kostja pole hagejale kahju tekitanud.
4.Maakohus tegi 10. juunil 2020 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 267 eurot. Menetluskuludest jäi 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda ning maakohus määras kindlaks hüvitatavad kulud. Hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 30. oktoobril 2020 maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2640 euro väljamõistmiseks, jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks. Sama otsusega jäi rahuldamata kostja apellatsioonkaebus ja maakohtu otsus jäi muutmata kostjalt 267 euro väljamõistmise osas.
5.Asja uuel läbivaatamisel tegi maakohus 11. augustil 2022 määruse, millega mh jättis läbi vaatamata nõude 280 euro saamiseks. Hageja oli 7. mail 2020 esitanud maakohtule menetlusdokumendi, milles soovis nõudest eemaldada seitse leppetrahvi kogusummas 280 eurot. Hageja selgitas 23. oktoobril 2020 ringkonnakohtule hagi tagasivõtmise põhjusena, et ta ei olnud nõude esitamise ajaks veel saanud Maanteeametilt vastust, kes oli nimetatud kuupäevadel sõiduki omanik javastutav kasutaja. Tulemuseks jäi veel lahendada nõue leppetrahvi 2640 eurot saamiseks 66 rikkumise eest.

MAAKOHTU OTSUS

6.Maakohus jättis veel menetlusse jäänud hagi 2640 euro saamiseks 24. oktoobri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskuludest jäi 92,01% hageja ja 7,99% kostja kanda. Maakohus määras kulud rahaliselt kindlaks, tasaarvestas poolte vastavad nõuded ja mõistis selle tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 1744,26 eurot, millelt kohustas hagejat tasuma viivist. Sama otsusega jäi rahuldamata kostja taotlus kohustada Ct andma tunnistajana kirjalikud ütlused.
6.1.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja koostas parkimise leppetrahvi nõuded seose kostja sõiduki parkimisega ajavahemikul 23. september 2016 – 31. mai 2019 kokku 66 korda (56 korral viitega parkimisalale Kotka 3 ja 10 korral viitega parkimisalale Kaarli pst 2, igaüks summas 40 eurot).
6.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Maakohus leidis, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule 2 (5)

või seadusele ja VÕS § 158 lg 1 võimaldab nõuda kohustust rikkunud lepingupoolelt leppetrahvi. Kui kostja on lepingu järgi kohustatud leppetrahvi maksma, siis saab hageja selle tasumist ka nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja nõude rahuldamise eeldused on poolte vahel kehtiv leping, leppetrahvi kokkulepe, leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine, hageja teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.

6.3.Maakohus tuvastas kostja esitatud volikirja ja C seletuskirja põhjal, et kostja sõidukit juhtis vaidlusalusel ajavahemikul ning ka parkis Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal muu isik, mitte kostja. Seega hageja ja kostja vahel puudub leping, mille alusel hagi esemeks olevat leppetrahvi 2640 eurot nõuda.
6.4.Isegi kui eeldada, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping, siis kostjale ei ole teatatud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Kostja väitel polnud ta leppetrahvidest teadlik enne maksekäsu kiirmenetlust. Vastupidist hageja ei tõendanud. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Selles sättes sisalduv mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Hageja tõendas, et ta jättis sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised ainult 12. detsembril 2018 ja pärast 31. maid 2019. Sellest ei järeldu samal või muul viisil ülejäänud leppetrahvidest teatamine. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda.
6.5.Lõpuks tõdes maakohus, et hageja esitatud parkimisala sissesõidu tänavavaate kuvatõmmis ja üldine parkimistingimuste leht ei tõenda, et kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimistingimustega määratletud kohas ja hageja parkimistingimused olid nähtavad. Seega pole ka tõendatuid kostja sõiduki parkimine Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal rikkudes parkimistingimusi.
6.6.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Maakohtu varasema otsusega rahuldati hageja nõudes 267 eurot, mis moodustab kogunõudest 7,99% – selles osas jäävad kulud kostja kanda. Ülejäänud 92,01% kuludest kannab hageja.
6.7.Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv 625 eurot, millest kostja peab hüvitama 49,94 eurot (7,99%). Kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on õigusabikulu 1950 eurot (sh 13 t 15 min tasumääraga 120 eurot ja 4 t 30 min tasumääraga 80 eurot), millest hageja peab hüvitama 1794,20 eurot (91,01%). Kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ei pea hageja hüvitama, sest kostja kaebus jäi rahuldamata. Maakohus tasaarvestas need summad ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja vahe 1744,26 eurot ja sellelt viivise.

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS

7.Hageja esitas 22. novembril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja tugineb oma parkimistingimustele, mille kohaselt parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik solidaarselt kasutajaga. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kõigi praegu veel vaidlusaluste parkimiskordade puhul on tõendamata leppetrahvi teate jätmine sõiduki kohamehe vahele. Enne Riigikohtu 5. juuni 2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-117146 polnud antud suunist, et just sel viisil tuleb leppetrahvist teatada. Lisaks leiab hageja, et ta on kostja sõiduki igakordse viibimise tasulise parkimise alal ja ka vastavad parkimistingimused piisavalt tõendanud. 3 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel. Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.
9.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
10.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga).
11.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta.
12.1.Vaidluse keskne küsimus on poolte vahel igakordse parkimislepingu sõlmimine. Maakohus kvalifitseeris õigesti, et tegemist on üürilepinguga (VÕS § 271). Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1). Parkimislepingule on iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega parkla sissesõidu juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega. Sel viisil sõlmitakse leping parkla operaatori ja sõiduki kasutaja vahel (Riigikohtu 23. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-316, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).
12.2.Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et vaidlusalusel ajavahemikul kasutas kostja sõidukit C. Seda asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Niisiis sõlmiti igakordne parkimisleping hageja ja C vahel. Kostja pole selle lepingu pool. Järelikult ei saa kostjale tuleneda parkimislepingust kohustusi. Siinjuures pole oluline, kas hageja parkimistingimused nägid lisaks lepingupoolele ette ka sõiduki omaniku solidaarvastutuse, sest sõiduki kasutaja ei saanud võtta kohustusi omaniku nimel. Hageja pole toonud esile ega tõendanud, et C tegutsenuks parkimislepinguid sõlmides kostja nimel.
12.3.Ühtlasi otsustas maakohus õigesti, et VÕS § 158 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel leppetrahvi nõudmine eeldab samade poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd käesoleval juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi.
12.4.Eeltoodud kaalutlustel ei saaks hageja kaebust ühegi parkimisjuhtumi osas rahuldada, olenemata sellest, kas mõnel juhul oli leppetrahvi nõudest teatatud mõistliku aja jooksul. Samuti ei muuda asja lahendust see, kas mõnel juhul oli tõendatud kostja sõidukiga parkimisalal viibimine ja parkimisala kohane tähistamine. Seetõttu pole vaja kaebuse ülejäänud väidetele sisuliselt vastata. 4 (5)
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
14.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 15) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata.
15.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja