lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-32-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-32-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 3, 5Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleRLS § 51 lg 1TsMS § 475 lg 1, 2Hagita asjadTsMS § 595 lg 3Registrisekretäri pädevusTsMS § 663 lg 6, 7Määruskaebuse menetlemine maakohtusÄS § 403 lg 1Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitaminePS § 113RLS § 12 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-147-09Riigikohus22.12.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-32-08 Tartu, 14. mai 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull AS-i KC Grupp taotlus kinnistusraamatu toimingutelt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-40225 AS-i KC Grupp määruskaebus Avaldaja AS KC Grupp (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik 14. aprill 2008. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2007. a määrus ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna 3. juuli 2007. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega lõpetada AS KC Grupp 9. mai 2007. a riigilõivu tagastamise taotluse menetlus.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS KC Grupp esitas 9. mail 2007. a Harju Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse kinnistusraamatu toimingutelt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt tasus avaldaja Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna nõudel 27. oktoobril 2005. a enda Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosadesse nr 32016 ja nr 31965 omanikuna kandmise eest kokku 50 020 krooni 46 senti riigilõivu. Avaldaja omandas kinnistud, kui ühines AS-ga Fontex Kinnisvara, sest äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 ja § 403 lg 1 alusel läks ühendatava äriühingu vara üle AS-le KC Grupp. Selle tagajärjel muutus kinnistusraamatu kanne ebaõigeks. Avaldaja kanti 31. oktoobril 2005. a kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. Avaldaja tasus alusetult riigilõivu, sest omanikukande tegemise sisuks oli kinnistusraamatu ebaõige kande parandamine ja kande tegemise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 19 lg 3 p 1 alusel oli ebaõige kande parandamine riigilõivuvaba.
RLS § 13 lg 1
RLS § 14
RLS § 15
RLS § 19 lg 3
RLS § 20 lg 1
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 431 lg 2Menetluse lõpetamise kord
TsMS § 480 lg 2Määruse muutmine ja tühistamine
TsMS § 51Protokolli koostamine
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
2.Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 alusel 30. mail 2007. a avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse Harju Maakohtule määruse tegemiseks.
3.Harju Maakohus andis TsMS § 595 lg 3 alusel määruse tegemise 28. juuni 2007. a kirjaga tagasi kohtunikuabile, märkides, et avaldaja riigilõivu tagastamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest avaldaja 22. augusti 2005. a kandeavalduselt riigilõivu nõudmine oli sel ajal kehtinud RLS § 51 kohaselt õige. RLS § 51 lg 1 järgi tuli kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu täismääras, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul. RLS § 19 lg 3 p 1 ei saa asjas kohaldada, sest kinnistusraamatus nähtava omaniku

kande alusdokumendid on õiged. Seetõttu ei ole kanne alusetu ega ebaõige. Samuti on juba jõustunud Tallinna Linnakohtu 11. oktoobri 2005. a kinnistamisotsus, millega kohustati avaldajat kinnistusraamatu kannete tegemiselt riigilõivu tasuma.

4.Juhindudes Harju Maakohtu 28. juuni 2007. a seisukohast, jättis Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 3. juuli 2007. a määrusega avaldaja taotluse kinnistusraamatu toimingutelt tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud avaldaja 22. augusti 2005. a kandeavalduse alusel kinnistusraamatusse kande tegemisel riigilõivust vabastatud. Tallinna Linnakohtu 11. oktoobri 2005. a kinnistamisotsuse kohaselt tuli avaldajal tasuda riigilõiv omanikukande tegemise eest RLS § 51 lg 1 alusel. Kandeavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadus ei näinud ette võimalust teha kinnistusraamatuvälise omandamise korral kinnistusraamatusse omanikukandeid riigilõivuvabalt. Ka 2005. aasta kohtupraktika nägi ette riigilõivu tasumise kinnistusraamatuvälise kinnisomandi üleandmise (sh äriühingute ühinemise ja jagunemise ning pärimise) tagajärjel omanikukande muutmise eest. Enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud riigilõivuseaduses ei olnud selleks puhuks sõnaselgelt sätestatud avaldaja riigilõivust vabastamist, nagu see on sätestatud praegu kehtiva RLS § 20 lg 1 p-s 5. Tallinna Linnakohtu 11. oktoobri 2005. a kinnistamisotsust avaldaja ei vaidlustanud.
5.Avaldaja esitas 28. septembril 2007. a määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 3. juuli 2007. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kinnistusraamatu toimingutelt tasutud riigilõivu tagastamisest keeldumine seadusega kooskõlas. Enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud RLS § 19 lg 3 p 1 järgi pole ebaõige kande parandamine riigilõivuvaba kinnistamistoiming. Riigikohus selgitas
28.märtsi 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-07, et kinnistusraamatuvälise omandamise korral tuleb omanikukande muutmist käsitada ebaõige kande parandamisena. See, et enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud riigilõivuseaduses ei olnud sõnaselgelt ette nähtud riigilõivust vabastamist kinnistusraamatuvälise omandamise korral kande muutmise eest, nagu see on sätestatud kehtiva RLS § 20 lg 1 p-s 5, ei muuda asjaolu, et avaldaja kinnistamisavaldus oli esitatud ebaõige kande parandamiseks. Äriühingute ühinemise korral toimub universaalne õigusjärglus ning avaldaja käsitamine kande tegemisel uue omanikuna oli põhimõtteliselt ebaõige. Avaldajal on õigus saada enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud RLS § 19 lg 3 p 1 ning praegu kehtiva RLS § 20 lg 1 p 5 ja § 25 lg 1 p 1 alusel alusetult tasutud riigilõiv tagasi.
6.Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi võttis avaldaja määruskaebuse 28. septembri 2007. a määrusega menetlusse ning edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel Harju Maakohtu kohtunikule läbivaatamiseks.
7.Harju Maakohus jättis 9. oktoobri 2007. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. novembri 2007. a määrusega maakohtu kohtunikuabi määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjas tuvastatud, et avaldaja ühines 29. aprillil 2005. a AS-ga Fontex Kinnisvara. Avaldaja oli ühendavaks ühinguks. AS Fontex Kinnisvara oli ühendatav ühing ning loeti lõppenuks ja kustutati äriregistrist 5. mail 2005. a. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt tehti konstitutiivne ühinemiskanne avaldaja registrikaardile
29.aprillil 2005. a. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ühendatava ühingu vara ÄS § 403 lg 1 järgi üle ühendavale ühingule. AS Fontex Kinnisvara oli kantud kinnistusraamatusse kahe kinnistu omanikuna ja avaldaja juhatus esitas 22. augustil 2005. a kinnistusregistri pidajale nende kinnistute kohta omanikukande parandamise avalduse. Registripidaja tunnustas avaldaja üldõigusjärglust, kuid nõudis kinnistusraamatu kande tegemise eest riigilõivu tasumist, käsitades avaldaja kandeavaldust uue omaniku avaldusena enda kinnistusraamatusse kandmiseks RLS § 51 tähenduses. Avaldaja esitas vastulause riigilõivu tasumise kohta, kuid Tallinna Linnakohtu 11. oktoobri 2005. a kinnistamisotsusega jäeti vastulause rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et ka äriühingute ühinemise korral tuleb kande tegemiseks kinnistusraamatusse tasuda riigilõiv täismääras. Seega kontrollis kohus riigilõivu tasumise nõude õigsust ja lahendas selle küsimuse. Avaldaja ei kasutanud seadusega antud õigust kohtulahendi vaidlustamiseks apellatsiooni korras ja kinnistamisotsus jõustus. Jõustunud kohtulahendi tõttu ei ole võimalik avaldajale riigilõivu tema valitud korras, s.o kohtumääruse alusel tulenevalt TsMS § 150 lg-st 3 tagastada. Seetõttu ei ole tähtsust asjaolul, kas riigilõivu maksti õigesti. Kui kohus on nõudnud riigilõivu enam, kui avalduse esitamisel tulnuks maksta, siis on avaldajal võimalik kasutada oma õiguste kaitseks vastavat õiguskaitsevahendit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega riigilõiv tagastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kandeavaldus ja riigilõivu tagastamise taotlus ning nende alusel toimuvad menetlused samastatavad, sest nende menetluste ese ei ole sama. See, et menetletava nõude aluseks olevad asjaolud võivad kattuda, ei takista samadel või osaliselt kattuvatel asjaoludel uue esemega menetlust ega ole käsitatav varasemas menetluses tehtud lahendi muutmisena TsMS § 480 lg 2 mõttes. Seetõttu ei ole 11. oktoobril 2005. a tehtud kinnistamisotsus käsitatav praeguses asjas esitatud taotluse suhtes jõustunud kohtulahendina ja see ei välista riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamist. Ringkonnakohtu lahend on vale ka seetõttu, et isegi juhul, kui vaidlusaluses küsimuses oleks olemas jõustunud kohtulahend, tulnuks RLS § 14 p 2 kohaselt taotlus jätta läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Ringkonnakohus juhtis eksitavalt tähelepanu sellele, et enam makstud riigilõivu tagastamiseks on võimalik kasutada oma õiguste kaitseks vastavat õiguskaitsevahendit, täpsustamata seejuures, milline on kohane õiguskaitsevahend. Määruskaebuse esitaja arvates on kohaseks õiguskaitsevahendiks riigilõivu tagastamise taotluse esitamine TsMS § 150 lg 3 ja RLS § 15 alusel. Selle menetluse

kasutamine on RLS § 14 p 2 järgi välistatud üksnes siis, kui riigilõivu tagastamise taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus. Ringkonnakohtu seisukoht loob olukorra, kus isikuid koheldakse ilma mõistliku põhjenduseta ebavõrdselt - isikud, kes on registritoimingu tegemisel vaidlustanud toimingult riigilõivu maksmise, on halvemas olukorras kui need, kes seda toimingu taotlemisel ei tee. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-ga 12. Samuti rikub ringkonnakohtu poolt varasema menetluse eseme laiendav ja ebavõrdset kohtlemist soosiv tõlgendus PS § 113.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu kinnistusosakonna määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas tuleb TsMS § 691 p 3 alusel teha uus määrus, millega lõpetada asja menetlus.
11.Avaldaja soovib, et talle tagastatakse riigilõiv, mille ta tasus kinnistusraamatu kannetelt. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 22. augustil 2005. a Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus muuta kahe kinnistu omanikukannet äriühingute ühinemisel omaniku vahetumise tõttu. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakond palus avaldajal tasuda kahe kinnistu omanikukande muutmise eest riigilõivu. Avaldaja tasus riigilõivu 27. oktoobril 2005. a, kuid esitas kinnistamisotsusele vastulause, milles vaidlustas riigilõivu maksmise. Tallinna Linnakohus jättis 11. oktoobri 2005. a lahendiga avaldaja vastulause rahuldamata ja leidis, et tehtud toimingutelt nõuti riigilõivu õigesti. Avaldaja seda kohtulahendit ei vaidlustanud. 9. mail 2007. a esitas avaldaja taotluse 27. oktoobril 2005. a tasutud riigilõivu tagastamiseks.
12.Riigilõivu tasunud isikul on 1. jaanuaril 2007. a jõustunud RLS § 12 lg 1 ja § 15 lg 1 p 1 järgi õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks teeb riigilõivu võtja RLS § 13 lg 1 kohaselt riigilõivu tagastamise kohta otsuse. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist sai taotleda ka enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud RLS §-de 11 ja 12 ning § 15 lg 1 p 1 järgi. Kuna kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 1 lg 11 järgi tuleb kinnistusraamatuseaduses sätestamata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse kohta käivatest sätetest, saab kinnistusraamatusse kande tegemise eest riigilõivu tasunud isik nõuda ettenähtust rohkem makstud riigilõivu tagasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 3 esimese lause järgi tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel mh juhul, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise nõue riigi vastu lõppeb TsMS § 150 lg 5 järgi kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Viidatud sätetest tulenevalt saab isik taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist kolme aasta jooksul alates riigilõivu tasumise aasta lõpust, kuid vähemalt kuni menetluses tehtud lahendi jõustumiseni. Üldjuhul tuleb riigilõivu tagastamist taotleda asja menetlemisel. Kuna TsMS § 475 lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses, kuid mida ei ole nimetatud hagita asjana TsMS § 475 lg-s 1, saab kolleegiumi arvates riigilõivu

tagastamise küsimuse lahendada pärast asja menetlemisel tehtud lahendi jõustumist eraldi hagita menetluses. Ettenähtust rohkem makstud riigilõivu tagastamist sai nõuda ka 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 51 alusel. Ka siis tagastati riigilõiv kohtumääruse alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kui kohus on nõudnud riigilõivu enam, kui avalduse esitamisel tulnuks maksta, siis on isikul võimalik kasutada oma õiguste kaitseks vastavat õiguskaitsevahendit. Õige on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei täpsustanud, missugust õiguskaitsevahendit tulnuks kasutada. Kolleegiumi arvates on kinnistusraamatu kande tegemiselt enam makstud riigilõivu tagastamise aluseks ülal viidatud TsMS § 150.

13.Kuigi TsMS § 150 järgi on põhimõtteliselt võimalik nõuda ettenähtust rohkem makstud riigilõivu tagastamist, nõustub kolleegium praeguses asjas ringkonnakohtuga selles, et riigilõivu tagastamise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi tõttu ei ole võimalik avaldajale TsMS § 150 alusel riigilõivu tagastada. Avaldaja vaidlustas riigilõivu maksmise kinnistamismenetluses, esitades vastavasisulise vastulause, ning Tallinna Linnakohus võttis 11. oktoobri 2005. a lahendis riigilõivu tagastamise küsimuses seisukoha, jättes vastulause rahuldamata. Sisuliselt saab linnakohtu lahendit pidada riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Avaldajal oli õigus Tallinna Linnakohtu 11. oktoobri 2005. a lahend apellatsiooni korras vaidlustada, kuid avaldaja ei kasutanud seda õigust. Seetõttu on avaldaja kolleegiumi arvates minetanud õiguse nõuda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 alusel. Avaldajale riigilõivu tagastamise küsimuse teist korda lahendamine ei ole põhjendatud. Kuna avaldajale riigilõivu tagastamise küsimus on jõustunud kohtulahendiga lahendatud, ei ole õige määruskaebuse väide, et isikud, kes vaidlustavad riigilõivu tasumise, on halvemas olukorras kui need, kes ei vaidlusta. Isikute ebavõrdse kohtlemisega võiks olla tegemist hoopis juhul, kui möönda, et riigilõivu tasumise vaidlustanud isikutel on õigus vaielda sisuliselt teist korda riigilõivu tagastamise üle.
14.Kuigi ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend, leidis ringkonnakohus vääralt, et maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi määrus, millega jäeti avaldaja taotlus rahuldamata, tuleb jätta muutmata. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. TsMS § 477 lg 1 järgi saab seda sätet kohaldada ka hagita menetlusele. Iseenesest on nimetatud asjaolu aluseks, mille tõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Kuna praegu on avaldus menetlusse võetud, tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja alama astme kohtute lahendid TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada. Eeltoodud põhjendustel ei ole õige ka määruskaebuse väide, et taotlus tuli RLS § 14 p 2 järgi jätta läbi vaatamata.
15.Kuna AS KC Grupp ei saa esitada avaldust riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 alusel, ei ole tähtsust asjaolul, kas riigilõivu maksti õigesti. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.