lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-9401/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 07.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-9401/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatuseadmuse muutmise seadus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-02-03
Kiri
Viru Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-02-13
Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kirja edastamine
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-12
Vastuskiri
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 231 lg 1TsMS § 60Toimiku taastamineTsK § 173 lg 1TsK § 191 lg 1TsK § 192TsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-9401/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.09.2007

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-9401

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Ülle Jänes

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Andrei Nevretdinovi vastu 3018,52 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10686553), esindaja Silver Eensaar; kostja Andrei Nevretdinov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 17.09.2007 otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Andrei Nevretdinovilt (isikukood xxxxxxxxxxx) 2018 (kaks tuhat kaheksateist) krooni 52 senti, millest põhivõlg on 1009,26 krooni ja viivis 1009,26 krooni OÜ Aktiva Finants (registrikood 10686553) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista Andrei Nevretdinovilt menetluskulud 1220,92 (üks tuhat kakssada kakskümmend) krooni ja 92 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.OÜ Aktiva Finants palus Andrei Nevretdinovilt välja mõista 3018,52 krooni, millest põhivõlg on 1509,26 krooni ja viivis samuti 1509,26 krooni. Nõue tuleneb AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 07.11.2000 sõlmitud tähtajalisest Q GSM lepingust nr 10079672, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu oli seisuga 01.08.2001 kostja põhivõlgnevus AS Tele 2 Eesti ees 1509,26 krooni.
2.Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja

maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 01.08.2001-17.06.2005 (1415 päeva), kokku 2142,15 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise 1509,26 krooni tasumist.

3.Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 1103,12 krooni, millest põhivõlg on 1009,26 krooni ja viivis 93,86 krooni.
5.Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel enne 01.07.2002 kehtinud seadust, so tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on poolte vahel 07.11.2000 sõlmitud tähtajaline Q GSM leping nr 10079672, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 01.05.2001 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 26.05.2001. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 17.07.2001 esitatud lõpparve nr 11730309, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 674,89 krooni, kõneteenused 334,48 krooni ja leppetrahv 500 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle kätte saanud. Kohus jättis tähelepanuta ka perioodil 02.01.2001 kuni 01.04.2001 väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS arveldusarved, kuhu kostja pidi väidetava võla kustutama. Äriregistri andmetel on AS Ritabell ärinimi kustutuskanne tehtud 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-le. Seega on põhjendatud ja tõendatud põhivõlg telefonimaksete ja kõneteenuste eest 1009,26 krooni.
6.TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 93,86 krooni ulatuses (3% x 1009,26 krooni x 3,1 aastat). Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista 1103,12 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.OÜ Aktiva Finants palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi 1009,26 krooni viivise saamiseks.
9.Hageja leidis, et kohus mõistis ebaõigesti kostjalt viivise välja TsK § 231 lg-s 1 sätestatud määras (3% aastas), jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega kohus kohaldas kohtuotsust tehes materiaalõiguse

normi vääralt ja kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel.

10.Hageja tugines viivisenõuet esitades mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4, mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste ja nendega kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta arvestamata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavaldusele, selles märgitud viivise nõudele ega vaidlustanud pooltevahelist kokkulepet viivise protsendimäära kohta. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas (Q GSM lepingu tingimuste p 7.4). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ja need ei olnud vaidluse all. Hageja vähendas viivisenõuet põhisummani, seega käitus ta viivise arvestamisel heauskselt ja mõistlikult. Põhjendatud on viivise väljamõistmine maakohtu tuvastatud põhivõla suuruses, so 1009,26 krooni. Ühtlasi palus hageja välja mõista riigilõivu täismäära 280 krooni ning apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada kaebuselt makstud riigilõiv 250 krooni.
11.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
13.TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 1009,26 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, kohtutäituri tasu 2x295 krooni ning TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid, so 100,92 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskulud 1220,92 krooni.

U.Loonurm

A.Tänav

Ü.Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja