lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-11657/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 14.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-11657/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmineVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Pärnu Maakohus

Kohtuniku nimi

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2022, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11657

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance Ag hagi Tiit Lastik vastu võlgnevuse, viivise, kulude, intressi nõudes

Hagihind

12 821,35 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH100.023.266), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja Tiit Lastik (isikukood x)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Tiit Lastik hageja Intrum Debt Finance Ag kasuks põhivõlgnevus 7206,89 eurot, intress 992,42 eurot, haldustasu 10,67 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 33,96 eurot, viivis perioodi 09.03.2021-10.08.2022 eest 2658,06 eurot ja alates 11.08.2022 viivis 25,90% päevas arvestatuna 7217,56 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4525,54 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja Tiit Lastik kanda 99% ulatuses ja 1% ulatuses hageja Intrum Debt Finance Ag kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 164 lg 1Nõude loovutamine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 412 lg 1Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 8Lepingu mõiste
Välja mõista kostjalt Tiit Lastik hageja Intrum Debt Finance Ag kasuks menetluskulude kattes 900,90 eurot ja nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1 (5)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse 7206,89 eurot, intressi 992,42 eurot, haldustasu 10,67 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise lepingu kehtivuse ajal 33,96 eurot, viivise perioodi 09.03.2021-10.08.2022 eest 2658,06 eurot ja alates 11.08.2022 viivise 25,90% päevas arvestatuna 7217,56 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Bigbank AS (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid 27.08.2019 tarbijakrediidilepingu SL19-01-1611665. Lepingu alusel kohustus andis laenuandja kostjale laenu 8860 eurot, osamaksega 266,25 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 25,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 0 eurot ja haldustasuks 1,50 eurot kuus.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt. 12.01.2021 edastas laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud. 08.03.2021 ütles laenuandja lepingu ülesse. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja laenulepingu katteks 266,25 eurot, mille laenuandja arvestas põhivõla katteks.
4.Laenuandja loovutas 20.05.2022 nõuete loovutamise lepinguga nõude koos kõrvalnõuetega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Hageja volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamise kohta edastati kostjale 17.06.2022.
5.Hageja edastas kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks. Kostja vaatamata sellele võlgnevust ei tasunud.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja nõustub, et kostja on tasunud laenu katteks 3882,52 eurot. Laenuandja on arvestanud tasutud summad põhisumma, intressi, lepingu haldustasu, meeldetuletuskirjade ja viivise katteks.
7.Hagejal on õigus arvestada viivist 25,90% aastas. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel on võlgnikul kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja vastus
8.Kostja tunnistab, et sõlmis laenuandjaga laenulepingu 27.08.2019, mille alusel sai laenuandjalt 8860 eurot. Kostja on laenuandjale tasunud 3882,52 eurot. Kostja ei nõustu viivisemääraga ning leiab, et viivisemäär on ülepaisutatud ja seadusega vastuolus. Kohtu põhjendused
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik,
10.VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja 2 (5)

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.

11.VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 alusel, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi VÕS § 399 lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi.
12.VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. TsMS § 367 järgi saab hageja nõuda viivist protsendina võlast kuni selle tasumiseni alates hagi esitamisest.
13.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Laen ja nõude üleminek
14.TsMS § 4 lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu arvates on võimalik neid sätteid rakendada ka osalise hagi õigeksvõtu puhul.
15.Vaidlust ei ole selles, et AS Bigbank (edaspidi ka laenuandja) ja kostja vahel sõlmiti 27.08.2019 tarbijakrediidileping nr x (edaspidi ka laenuleping), mille alusel laenuandja andis kostjale krediiti 8860 eurot intressimääraga 25,90% aastas, lepinguhaldustasuga 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus laenu tagastama 60. osamaksega, igakuine makse 266,25 eurot (v.a esimene makse 311,27 eurot ja viimane makse 271,10 eurot). Puudub vaidlus, et kostja on tagastanud lepingu alusel 3882,25 eurot, mis on arvestatud põhiosa, intressi, haldustasu ja viivise katteks. Puudub vaidlus, et kostja ei täitnud enda võetud kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu edastas laenuandja kostjale 12.01.2021 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, kus hoiatas muuhulgas, et kui kostja võlgnevust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 29.01.2021, ei likvideeri ega jõuta laenuandjaga võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele, ütleb laenuandja lepingu üles. Kostja kohustust ei täitnud. 08.03.2021 ütles laenuandja kostjaga tarbijakrediidilepingu ülesse. Seega oli laenuandja ja kostja vahel sõlmitud VÕS § 8, § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 järgi tarbijakrediidileping, mis on kostjale üles öeldud ja millest tulenevalt võlgneb kostja laenuandjale laenu kokku 7206,89 eurot. Puudub vaidlus selles, et laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 17.06.2022. Seega on hageja uus võlausaldaja VÕS § 164 lg 1, 2, § 412 lg 1 järgi, kellel on õigus nõuda kostjalt eelviidatud lepingute täitmist.
16.Kuna lepingud on üles öeldud, kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse osas, mõlemad pooled tunnistasid, et laenu on tagastatud 3882,25 eurot kokku, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § VÕS § 164 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 399 lg 1, 2, § 401 lg 1, 3 järgi võlgnetava laenu põhiosa tagastamist 3 (5)

ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Põhivõlgnevus 7206,89 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Intress, viivis, haldustasu

17.Kohtule esitatud lepinguga on tõendatud, et laenuandja ja kostja leppisid kokku, et laenusaajal ehk kostjal on kohustus tasuda laenulepingu järgselt laenult intressi 25,90% aastas ja igakuiselt haldustasu 1,50 eurot. Hageja on tõendanud lepinguga ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, et laenulepingu p 6.1 järgi leppisid pooled kokku, et krediidisumma, lepinguhaldustasu, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras ning teabelehe p 3 alusel on viivis võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Seega on hagejal kui uuel võlausaldajal kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 ka õigus nõuda kostjalt laenulepingu järgi igakuiselt haldustasu maksmist 1,50 eurot kuus, intressi 25,90 % ning viivist samades määrades võlgnetavalt laenult.
18.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud lepingutega, et tal on VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 397 lg 1, 401 lg 1, 3, 402 lg 1, järgi õigus nõuda kostjalt laenudelt intressi tasumist, samuti on tal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2 järgi haldustasu maksmist.
19.VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamis. Riigikohus on leidnud lahendis 3-3-1-120-08 14.01.2009, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
20.Seega on hageja tõendanud esitatud laenulepingutega, et tal on võlgnetavatelt maksetelt, va intress, õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 113 lg 1, § 415 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale. Viivise, intressi ja haldustasu arvestusele ja võlgnetavale suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud, samuti pole väitnud, et need oleks tema poolt ära tasutud. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat haldustasu, intressi tasumise kohustust, olles viivituses VÕS § 100 järgi.
21.Hageja laenulepingujärgne intressinõue 992,42 eurot, haldustasu nõue 10,67 eurot, viivisenõue 33,96 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisenõue 2658,06 eurot on tõendatud, põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda selles osas kostjalt kohustuse täitmist ning viivist VÕS § 76, lg 1, 2, § 8, § 101 lg 1, p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1. Märgitud intressi, haldustasu ja viiviste nõue kuulub rahuldamisele ja need summad tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda laenulepingu järgi viivist 25,90% aastas alates 11.08.2022 võlgnetavalt võlalt (7217,56 eurolt) kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4525,54 eurot. Meeldetuletuskirjade tasud, sissenõudmiskulud
22.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise 4 (5)

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

23.Oma nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingute ülesütlemist, sissenõudmiskulu 50 eurot, tugineb hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3. Hageja on esitanud kohtule nõudekirjad, mis on tehtud pärast lepingute ülesütlemist (leping on öeldud üles 08.03.2021). Hageja poolt kohtule esitatust, nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt võlga 18.07.2022, 27.07.2022 ja 05.08.2022. Lepingust tulenev nõue on üle 1000 euro. Seega on hageja tõendanud kirjadega, et ta on nõudnud kostjalt üksnes kolm korda pärast lepingute ülesütlemist nende lepingute täitmist ja teinud selleks kostjale kolm meeldetuletusi. Nii on hagejal õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi kokku sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub VÕS § VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi rahuldamisele 35 euro ulatuses. Hageja ei ole tõendanud rohkemate meeldetuletuskirjade saatmist ega väidetavate telefonikõnede tegemist, seega jääb nõue rahuldamata 15 euro ulatuses.
24.Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 7206,89 eurot, intress 992,42 eurot, haldustasu 10,67 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 33,96 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 2658,06 eurot ja täiendav viivis 25,90% arvestatuna 7217,56 eurolt alates 11.08.2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4525,54 eurot. Menetluskulud 25 Hageja soovis välja mõista 10 952 eurot ja sellele lisanduvad viivised protsendina aastas. Kohus rahuldas hagi 10 937 euro ulatuses ja sellele lisanduvad viivised protsendina aastas. Nii kuulus hagi osalisele rahuldamisele, st 99 % (3622,51/3656,83*100). Seega tuleb TsMS § 163 lg 1, § 177 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu katteks 99% ehk 900,90 eurot ja nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuses hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud, seega jäävad tema menetluskulud kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja