Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-30-08 Tartu, 28. aprill 2008. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik AS Segerg hagi korteriühistu (KÜ) Kivi 2 vastu 65 840 krooni 59 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-20329 KÜ Kivi 2 kassatsioonkaebus Hageja AS Segerg (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk Kostja KÜ Kivi 2 (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus 31. märts 2008, kirjalik menetlus
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada KÜ-le Kivi 2 kassatsioonkaebuselt 14. novembril 2007. a tasutud kautsjon 612 (kuussada kaksteist) krooni 25 senti.
lg-s 3 toodud kriteeriumitest, oleks selline olukord seadusega vastuolus. Samuti oleks see vastuolus KKütS § 1 lg-s 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega ei ole hageja tariifi ühepoolne muutmine vastuolus lepingu ega seadusega. Hageja nõutud piirhind ei ületa seadusega ettenähtud piiri. Energiaturu Inspektsiooni 19. detsembri 2006. a arvamuse kohaselt on hageja põhjendatud soojusenergia piirhind 755 krooni 46 senti MWh eest. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja on talle soojuse eest tasumiseks arved esitanud ning arved koostati tegelikult tarbitud soojuse hulga alusel. Kostja ei vaidlustanud põhivõlgnevuse suurust. Viivise vähendamine on põhjendatud. Energiaturu Inspektsioon teatas 16. detsembril 2003. a kostjale, et alla 50 000 MWh aastase müügimahuga soojusettevõtja piirhinna kooskõlastamine kuulub valla kompetentsi. Kuna ka vallavalitsus kinnitas uue tariifi ebaseaduslikkust, siis ei ole kostja käitunud pahauskselt, kui jätkas soojusenergia eest tasumist varem kehtinud tariifi järgi.
arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus. Hageja soojusenergia piirhinna kujunemist ning hinnatõusu põhjendatust kontrollis ka Energiaturu Inspektsioon, kelle arvamuse kohaselt käitus hageja seaduslikult ja hinnatõus oli põhjendatud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole tariifi ühepoolne muutmine poolte sõlmitud lepingu ning seadusega vastuolus. Hagejal ei ole võimalik hinda suvaliselt tõsta, vaid üksnes kooskõlas kaugkütteseadusega. Samuti ei kohusta leping ega seadus soojusenergia müüjat hinna tõstmiseks pidama läbirääkimisi tarbijaga. See ei oleks ka mõistlik, kuna tavatarbijal puuduvad sellised teadmised, et rääkida kaasa soojuse piirhinna kujundamisel.
lepingu ning seadusega vastuolus. Lepingust ei nähtu, nagu oleks müüjal õigus kehtestada soojusenergia hindu/tariife ühepoolselt. Sisuliselt muutub hinna ehk tariifi tõstmisel poolte vahel kokkulepitu sisu.
seadusega ettenähtud muul alusel. Kolleegium on seisukohal, et kõnealuses lepingus märgitud tarbitud soojusenergia eest tasumisele kuuluva tariifi muutmine kujutab endast lepingu muutmist. Lepingu sõlmimise ajal 2002. aastal reguleeris kütuse- ja energiaturgu energiaseadus, mille § 1 lg 5 järgi ei reguleerinud energiaseadus soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja soojusettevõtja, kelle soojuse müük tegevuspiirkonnas ei ületa 50 000 MWh aastas. Kuni 22. septembrini 2006 kehtis majandusministri 30. novembri 1993. a määrus nr 52, mille p 3 kohaselt kehtestatakse soojusenergia tariif elanikkonnale kooskõlastatult kohalike omavalitsustega. Nimetatud määrusest tuleneb, et 2002. aastal tuli soojusenergia tariif kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Asjas ei selgu, kas lepingu p-s 4.1 märgitud soojusenergia hinna oli hageja kehtestanud ühepoolselt eelnimetatud korda järgides või oli see poolte kokkulepitud hind. Alates 1. juulist 2003 kehtib kaugkütteseadus. Kaugkütteseaduses ei kasutata mõistet soojusenergia tariif, vaid üksnes tarbijatele müüdava soojuse piirhind (KKütS § 8 lg 3). Kohtud leidsid õigesti, et asjas tuleb kohaldada kaugkütteseadust.
kontrollida seaduses sätestatud juhtudel soojusettevõtja rakendatavat hinnakujundust. Pigem järeldub see, et vallavalisus peab piirhinna kooskõlastamisel kontrollima hinnakujundust. Alles seejärel, kui soojatootja on piirhinna kooskõlastanud vallaga, peab ta lisaks piirhinna ka avalikustama (KKütS § 8 lg 4). Kui soojatootja on kehtestanud soojusenergia piirhinna seaduses sätestatud korda järgides, on tal õigus müüa soojust hinnaga, mis ei ületa piirhinda (KKütS § 9 lg 4).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.