Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-109445
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Narva Vesi hagi Pipes Building Osaühingu vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Narva Vesi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Aktsiaselts Narva Vesi (registrikood 10369373), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja (vastustaja): Pipes Building Osaühing (registrikood 12046496), seaduslik esindaja Maret Veske
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-22-109445 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Aktsiaselts Narva Vesi esitas Harju Maakohtule hagi Pipes Building Osaühingu vastu 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks.
2-22-109445 nr 2-20-6393 vaidluse all olnud asjaoludega ja mis jäävad kehtima vastavalt lepingute tingimustele (dtl 84-86). − Viru Maakohtu 19.11.2020 määrusega (dtl 85) tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte kompromiss kinnitatud ja menetlus asjas lõpetatud.
2-22-109445
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
2-22-109445 Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.