lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14100/7

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-14100/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1653
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-814/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. detsember 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-22-14100

Hagi ese

Osaühingu Doordec hagi OÜ Frank Ehitus vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 913 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Doordec (rk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja: Mihkel Eikner (Õigusbüroo Eikner & Co OÜ, asukoht Raatuse 63-2, xxxxxxx-post [email protected]) Kostja: OÜ Frank Ehitus (rk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, xxxxxxxpost xxxx@xxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja P. R. (e-post xxxxx@xxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaühingu Doordec hagi OÜ Frank Ehitus vastu.
2.Mõista OÜ-lt Frank Ehitus osaühingu Doordec kasuks välja põhivõlg 9415 eurot 87 senti, kuni 22. septembrini 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 92 eurot 28 senti ja edasiulatuv viivis alates 23. septembrist 2022 põhivõlalt (9415 eurot 87 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (9415 eurot 87 senti) tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud OÜ Frank Ehitus kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks
Mõista OÜ-lt Frank Ehitus osaühingu Doordec kasuks välja menetluskulu 1440 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt (1440 eurot) viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Osaühing Doordec (hageja) esitas 22. septembril 2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ Frank Ehitus (kostja) vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 9415 eurot 87 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 92 eurot 28 senti ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. aprillil 2022 töövõtulepingu, millega hageja kohustus tootma ja paigaldama terasuksed korterelamule asukohaga Riia 9, Tartu. Kostja kohustus tasuma tehtud tööde eest hagejale 9584 eurot 40 senti. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused, tootis ja paigaldas uksed. Poolte vahel on allkirjastatud kaetud tööde akt, millega kostja on kõik teostatud tööd pretensioonideta vastu võtnud. Hageja esitas kostjale 29. aprillil 2022 teostatud tööde eest arve summas 9448 eurot 40 senti, maksetähtajaga 29. mail 2022. Kostja arvet ei tasunud. Kostja soovil koostati ja allkirjastati
13.juulil 2022 maksegraafik, mille kohaselt kostja pidi tasuma võlgnevuse 3 võrdse osamaksena 31. juulil, 15. augustil ja 31. augustil 2022. Kostja maksegraafikujärgseid makseid ei teinud. Hageja edastas kostjale 17. augustil 2022 pankrotihoiatuse, milles ühtlasi teatas taganemisest võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppest ja palus tasuda võla viivitamatult. Kostja teatas 26. augustil 2022 edastatud vastuses, et ei ole maksejõuetu, kuid esinevad ajutised probleemid rahavoogudega. Kostja lubas tasuda võla „järgmisel nädalal“, s.o hiljemalt 2. septembriks 2022. Kostja tasus 750 eurot 8. septembril 2022. Hageja esitas tõenditena 4. aprillil 2022 sõlmitud töövõtulepingu, 25. aprillil 2022 koostatud teostatud tööde akti, arve nr 20221167, poolte e-kirjavahetuse, 29. aprillil 2022 koostatud maksegraafiku, 17. augustil 2022 esitatud avalduse kokkuleppest taganemiseks ja pankrotihoiatuse ning 8. septembri 2022 maksekviitungi 750 euro tasumise kohta.

KOSTJA SEISUKOHT

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et on nõudest teadlik ja on viimased kuud pingutanud, et leida tellijaga kompromiss ehitushindade kallinemise kompenseerimiseks. Kostja on hagejale tasunud 750 eurot. Kostja soovib asja lahendada läbirääkimiste teel. Kostja palub menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Hageja põhinõue on raha maksmise kohustuse täitmise nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1), mille eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et pooled sõlmisid 4. aprillil 2022 töövõtulepingu. Kohtule esitatud töövõtulepingu on allkirjastanud hageja/töövõtja esindajana A. J. ja kostja/tellija esindajana P. R. . Kostja ei ole töölepingu sõlmimisele vastu vaielnud. Seega lähtub kohus asjaolust, et töövõtuleping on poolte vahel sõlmitud. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud teostatud tööde aktist nähtub, et teostatud on 100% töödest, mille maksumus koos käibemaksuga on 9488 eurot 40 senti. Teostatud tööde akti on digitaalselt allkirjastanud 25. aprillil 2022 hageja esindajana H. O. ja 29. aprillil 2022 kostja esindajana V. B. . Pooled ei ole teostatud tööde aktiga seonduvalt vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus, et hageja on töövõtjana täitnud töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja töövõtulepingust tulenevaks kohustuseks on tasu maksmine. Töövõtulepingu punkti 6.4 kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale tehtud tööde eest 30 kalendripäeva jooksul peale lepinguliste tööde lõpetamist. Hageja esitas 29. aprillil 2022 kostjale teostatud tööde eest arve nr 20221167 summas 9488 euro 40 senti. Arve tasumise tähtaeg oli 29. mail 2022. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Kostja ei ole hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on selgitanud, et makseraskused on tekkinud peamiselt koroonapandeemiast tingitud hindade kallinemise, ehitusmaterjalide defitsiidi ja tööjõu vähesuse tõttu. Kohus märgib, et tasu maksmisele suunatud kohtuvaidluses ei ole õigustavaks asjaoluks raha puudumine ning võetud kohustused tuleb täita. Kohus leiab, et kuna töövõtulepingus kokkulepitud tööd on teostatud ja tööd on vastu võetud ning tasu on muutunud sissenõutavaks, on kostja töövõtulepingu järgi kohustatud hagejale tasuma 9488 eurot 40 senti.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest välja mõista lepingujärgne viivis 0,07% päevas (töövõtulepingu punkt 6.6). Kuivõrd kostja on oma tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitanud, tuleb hageja viivisenõue rahuldada. Kostja on 8. septembril 2022 tasunud hagejale 750 eurot. Seega oli kostja 9488 euro 40 sendi tasumisega viivituses ajavahemikul 30. maist 2022 kuni 8. septembrini 2022 ja viivis selle ajavahemiku eest on 677 eurot 47 senti. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Riigikohus on leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist (Riigikohtu

4.jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seega tuleb kostja tasutud 750 eurost lugeda kõigepealt tasutuks sissenõutavaks muutunud viivis 677 euro 47 sendi ulatuses ja seejärel põhivõlg 72 euro 53 sendi ulatuses (750-677,47=72,53). Kostja ei ole rohkem makseid teinud. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda, et kostja põhivõlg hageja ees on 9415 eurot 87 senti (9488,40-72,53). Hagi esitamise seisuga (22. september 2022) tuleb kostjal tasuda lepingujärgset viivist tasumata põhinõudelt seega 92 eurot 28 senti. Hageja on palunud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 23. septembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9415 eurot 87 senti, kuni 22. septembrini 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 92 eurot 28 senti ja edasiulatuv viivis alates 23. septembrist 2022 põhivõlalt (9415 eurot 87 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (9415 eurot 87 senti) tasumiseni.
6.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda.
7.Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse, lähtudes hageja esitatud menetluskulude nimekirjast. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1920 eurot, mis sisaldab riigilõivu 840 eurot ja esindajakulu 1080 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Riigilõiv on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest.
8.Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulu nimekirja kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 9 tundi, millest 0,5 tundi kulus nõupidamisele kliendiga seoses kostjalt võla sissenõudmisega, 1,25 tundi hageja esitatud materjalidega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile, 4,5 tundi hagiavalduse koostamisele, 1,5 tundi vastuse koostamisele kohtunõudele ja 1,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on liiga suur. Kohus ei nõustu hagiavalduse koostamiseks märgitud ajakuluga 4,5 tundi. Arvestades, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks 2 tundi. Dokumentide mahtu ja keerukust arvestades peab kohus põhjendatuks ajakuluks kohtunõudele vastuse koostamisel 0,75 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisel 0,5 tundi. Kohus loeb seega põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 1440 eurot (riigilõiv 840 eurot + lepingulise esindaja kulud 600 eurot).

9.TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja