Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle 1/4

2-22-14263 apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 09.09.2022 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 08.11.2022 kohtudokumendid kostjale eluruumi postkasti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel 2/4

2-22-14263 korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada 03.10.2022, 04.10.2022 ja 08.11.2022 Kohus jättis kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti 08.11.2022. Vastuse esitamise tähtajaks oli 22.11.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 292 lg 1, 310 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele. Kostja sõlmis 20.01.2015 hagejaga eluruumi üürilepingu, aadressil xxx (ruumide üldpindalaga 61,4 m29). xxx OÜ (endine nimetus xxx OÜ), mis tegeleb xxx linnaosas elamufondi haldamisega ning elanikele kommunaalteenuste osutamisega, esitas Kostjale igakuiseid arveid kommunaalteenuste eest. xxx OÜ arved, perioodil juunist 2015 kuni juunini 2022, oli Kostja jätnud tähtaegselt tasumata. 12. oktoobril 2017 xxx OÜ esitas Hagejale, kui korteri omanikule, taotluse, milles palus kinni maksta munitsipaalkorterite aadressil xxx ja xxx, kogunenud võlad kommunaalteenuste eest. 24. mail 2018 oli Hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud kompromissleping nr 2-8.12/223, mille p 2 kohaselt rahuldab Hageja xxx OÜ taotluse munitsipaalkorterite aadressil xxx ja xxx elavate võlgnike põhivõlgnevuste osas kokku summas 29 802,54 eurot. 1. aprilli 2018 seisuga moodustas Kostja perioodil juunist 2015 – märtsini 2018 tekitanud põhivõlgnevus kokku 2 456,78 eurot. 28. mail 2018 tasus Hageja xxx ja xxx munitsipaalkorterite põhivõlgnevuse summas 29 802,54 eurot xxx OÜ arvelduskontole. Pärast võlgnevuse ära maksmist Hageja poolt jätkas Kostja lepingu rikkumist ning jättis arved aprillist 2018 kuni juunini 2022 tasumata. 1. augusti 2022 seisuga moodustab Kostja võlgnevus xxx OÜ ees kokku summas 4 996,60 eurot, millest 4 284,51 eurot on põhivõlgnevus ja 712,09 eurot viivis. 30.mail 2022 vabastas Kostja üüritava eluruumi. Hageja on palunud mõista kostjalt võlgnevu summas 4996,60 eurot välja xxx OÜ kasuks. xxx OÜ ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline ja kohus ei saa menetlusvälise isiku kasuks hagi rahuldada. Seega mõistab kohus võlgnevuse välja Kohtla-Järve linn (KohtlaJärve linnavalitsuse kaudu) kasuks. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab S Slt Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve linnavalitsuse kaudu) kasuks välja 20.01.2015 sõlmitud üürilepingust perioodi 01.06.2015 kuni 01.04.2018 tulenev võlgnevus summas 2456,78 eurot ja perioodi 01.05.2018 kuni 01.06.2022 tulenev võlgnevus summas 4996,60 eurot, sh põhinõue 4284,51 ja viivised 712,09 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

3/4

2-22-14263 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud, 713 eurot, so riigilõiv. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 713 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.