Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
05. detsember 2022, Jõhvi kohtumaja 2-17-1991
Kohtuasi
I. G. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Võlgnik: I. G., isikukood: xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxx
Menetlusosalised ja esindajad
Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), AS Swedbank, Tallinna linn Edasikaebamise kord
Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
täitma ise usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikul lasus kohtule üks kord aastas aruande esitamise kohustus (so 17.08).
kehtinud PankrS § 173 lg-le 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuivõrd võlgnik on olnud aga kogu menetluse töötu, on ta rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on tagada läbipaistvus, mis kätkeb endas võlgniku ning usaldusisiku koostööd kohtuga. Seetõttu on võlgnik kohustatud kohut teavitama oma tegevusest ning majanduslikust seisundist. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud aruanded sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta aga vaid kohtunõuetele järgnevalt. Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõtetelt mitmed laekumised isikult X, mida võlgnik oma aruandes selgitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hinnangul võlgnik rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust, kuivõrd ei ole käitunud läbipaisvalt. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks kohustuste rikkumine süüliselt. Võlausaldaja hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik ei ole käitunud menetluse kestel läbipaistvalt ega täitnud korrektselt temal lasuvaid kohustusi.
Kohtumääruse põhjendused 3(5)
üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku arvelduskontole laekus 16.03.2021 AS-ilt Pensionikeskus II pensionisamba osakute väljamakse summas 3273,09 eurot. Vastav sissetulek on täitemenetluses arestitav ning II pensionisamba väljamakse arvelt oli võlgnikul seega võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Kohus selgitas eelnevat 18.11.2022 toimunud kohtuistungil. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta ei ole võlausaldajatele eelmärgitud laekumisest väljamakseid teinud. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et tegemist on tema kogutud pensioniga ja pensioniosakutest saadu arvelt maksis ta hammaste paneku eest, kuna võlgnik ei saanud ilma hammasteta rääkida. Kohtu hinnangul ei ole eelviidatud võlgniku selgitused põhjendatud. Võlgnik ei ole veenvalt suutnud kohtule põhjendada ka Dle 18.05.2021 tehtud kaardimakse summas 255 euro vajalikkust. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et viiest aruandest on võlgnik esitanud tähtaegselt vaid ühe, ülejäänu osas on kohus kohtunõudega (mh ka korduvalt) kohustanud võlgnikku aruandeid esitama ning kohtunõudes määratletud tähtaegu võlgnik enamjaolt järginud ei ole. Kuivõrd võlgnik ei ole põhjendanud eelmainitult kaardimakse teostamise vajalikkust ja pensioniosakute väljamaksest ei ole võlgnik teinud eraldisi võlausaldajatele, siis on võlgnik PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt süüliselt rikkunud oma kohustusi PankrS § 173 lg 4 järgi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (PankrS § 171 lg 2 p 4). Lisaks märgib kohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal, so viie aasta vältel vähimalgi määral üles näidanud tahet võlgnevuste vähendamiseks. Asjas esitatud Töötukassa tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik 100% töövõimetu, mistõttu saanuks võlgnik vastavalt oma tervislikule seisundile osalise ajaga töötada, kuid võlgnik on viie aasta jooksul olnud töötu, mistõttu on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatut. Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning eespool kirjeldatud kohustuste rikkumisest tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus jätab rahuldamata võlgniku I. G. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldub I. G.t pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.